Saka Cliff Hotel & SPA blogi

2010 :)

2010-12-31T00:00:00.008+02:00

Selle ilusa numbriga aasta on nüüd läbi... Kuidagi kahju on. Oli külm talv ja kuum suvi. Vahepeale nagu ei mahtunudki ei kevadet, ei sügist. See- eest mahtus peale hotellipidamise hulga tegemisi ja toimetamisi, kontserte, pidusid ja spordivõistlusi.

Sirvisin just vanu postitusi ja kirjutasin neist kuude kaupa välja märksõnad...

1. Jaanuar – talvemuinasjutt ja bobisõit
2. Veebruar-Saka Cliff Facebookis ja Tourestis
3. Märts- Tartu Suves ja Hea Teeniduse kuu
4. Aprill- Subootnik Ja Kivisilla juga täies ilus
5. Mai- uued kaunid pluusid ja pomm Kivisilla joal
6. Juuni- Rat Race, Virumaa Laulupidu ja Petangiturniir
7 Juuli-7 linna muusika avaüritus, meeskonnakoolitus
8. August- Seitse Häält ja IV Öökino
9. Sept- Hinda ei tõsta ja mõisast piilupildid.
10. Okt- Eesti Naisele midagi head
11. Nov- Mõisa avamine ja Blogiv Saka sai märgitud
12. Dets- Koit, Rondellus ja Supernova!Selline aasta siis...

Täpselt 24 tunni pärast tuleb uus! 2011. aasta. Kui oskaks praegu ette ennustada, mida ta toob! Hirmsasti tahaks kergitada kalevit ja piiluda tulevikumaale. Tahaks rohkem, kui kunagi varem... Kas kõik läheb hästi? Kas tulevad paremad ajad? Kas suvi saab sama kuumja talv sama külm? Kas kõik jäävad terveks? Kes tuleb, kes läheb, kes jääb? Mis juhtub?

Homme, st. kuupäeva järgi juba täna- 31. detsembril kell 19:00, on meil aastavahetuspidu Supernovaga. Pidu on välja müüdud. Tahtjaid oleks rohkemgi olnud, kui oleks laudu rohkem mahtunud- tantsuplatsiks vaja ju ka ruumi ning bändis on ka ju 5 liiget :) Aga 67 külalist on väga paras ports. Ports selleks, et tekiks lahe sünergia.

Mulle endale on see kuues aastavahetus Sakal. Iga aasta on kordunud see, et meie külalistest saab selleks üheks ööks justkui üks suur sõbralik pere. Omavahel sotsialiseerutakse- ei jääda võõristavaiks. Keskööl soovitakse vastatikku uue aasta uusimaid ja paremaid soove ning siis kõik koos uue hooga jälle tantsima.

Mäletan üle- eelmise aasta pidu, kus pidulised vihtusid niimoodi tantsu, et kingad lendasid suure kaarega jalast- kõik olid sukis, sokis. Korstnajala ja seinte ääred olid jalanõusid täis. See oli see masusaabumise 2008. aasta. Kui novembri teisel poolel eelnevalt kogunenud täismajast hakati tasapisi broneeringuid tühistama. Me vaatasime õudusega toimuvat, polnud midagi teha. Tagasivaadates tundub, et alles jäid need 30 kõige vingemat :))

Ma mäletan, et samal aastal oli meil ka 3 külalist Peterburist. Nad saabusid hilja- ei saanud piirilt õigeaegselt üle. Aga kella 10-ks õhtul jõudsid nad kenasti kogu seltskonnaga ühineda. Ah- jaa, Antti Kammiste ja Meelis Punder olid siis meil muusikat tegemas- sai neile enne räägitud, et meil tulemas ka mõned vene turistid- ning kell 11 eesti aja järgi soovisid bändimehed neile "S novõm godom!" Ma ei liialda, kui kirjutan siin, et see perekond oli pisarateni liigutatud ja tänulik meie tähelepanust. Meil kõigil oli nende pärast väga hea meel jaloomulikult ka enda üle :)

Sellised lood siis minevikust. Milliseks kujuneb homne pidu? Milliseks kujuneb järgnev aasta? Seda teame siis, kui mõlemad on selja taga...

Head Bloggerisõbrad, kaunist vana aasta lõppu!

Jõulutervitused lumisest Sakast...

2010-12-25T11:45:00.015+02:00

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule.
Tema koduks on vaikne ja lumine laas.
Õhtu süütab ta okstel tähtede tuled.
Ingli juustena lumised vaibad on maas.

Head inimesed, kauneid jõule!

Saka mõisas tuli jõul tasa- tasakesi, nii nagu tavaks on saanud... Suur jõulupidude ja kontsertide aeg sai ümber, nüüd vaiksed ja pikad pühad ja siis veel mõned päevad aastavahetuseni... Ja käes jälle aasta uus. Saka Cliffile siis juba 7-s aasta.

Detsember möödus tõesti väga kiiresti. Kui muidu öeldakse suve kohta, et läks nii kiiresti-tantsides ja lauldes, siis praegu kehtib sama ka jõulukuu kohta. Meil peeti hästi palju ettevõtete jõulupidusid ja pidulikke jõulusöömaaegasid. Esinemas käis Koit Toome koos Jormaga, lisaks mõisakoolimuusika "Advendibarokk" ning vanamuusikaansambel Rondellus! Mul endal jäi see keskmine kultuuriüritus küll vahele, seega ei oska ma seda pikemalt kommenteerida. Kui Koit Toome nimi räägib iseenda eest, siis Rondellust ma kiidaks kohe eraldi!

Kui ansambli nime ees on laiend vanamuusika-, siis ehmub suurem osa inimesi ära ja laseb info kõrvust mööda... Ei omata seda žanri enda lemmikute seas. Kusjuures, ega minagi olen kuulnud nii tõsisemat ja ka lustlikumat vanamuusikat! Sellest viimasest tulekski alustada. Eriti vahvad on nende 13. sajandi tantsu- ja laululood. Need kõlavad nagu muusika Robin Hoodi ja muudest vana aja Inglismaad kajastavatest filmidest. Üks näide siinkohal: http://www.youtube.com/watch?v=wZf6zSVS_ Eks ole ju sümpaatlik :) Lisaks on nad legendaarse rockansambli Black Sabbath´i laule aranžeerinud kesaja stiili ja seda siis ladina keeles. CD plaat SABBATUM (Beg the Bug, 2002) on olnud väga edukas üle kogu maailma. Kel huvi sellele uudistamiseks nende kodukalink: http://www.rondellus.ee

Lõpuks saabus vaikne aeg 23. detsembriks. Sellele kuupäevale sättisime oma inimeste jõulupeo, aga sellest eraldi postituses :)

Selle aasta viimane pidu on siis 31. detsembril ansambliga Supernova! Saab sööki ja jooki, tantsu ja tralli, ümberriietumist mõisaaja riidesse, pildistamist, mustlasnaine teeb tantsu ja ennustab käe, kristallkuuli ja kaartide pealt... Tuleb lahke näärimees ja laseme taevasse tuld! Kusjuures, Närimehe kingikotti saab salaja sokutada kingitusi oma lauanaabritele, kes siis jõuluvana ees neid lunastama peavad ;)

Kauneid pühi, kaunist aastavahetust ja kõige paremat uut aastat!

Saime ära mainitud...

2010-11-27T14:55:00.008+02:00

Just! Tunnustus missugune ja selle poole pealt, kust üldse oodatagi ei oska- saime siis ära mainitud Eesti blogivate turismiettevõtete seas. Aivar Ruukelit teate? No ikka teate! Ah, teie ei tea... hmmm...

No proovime teistpidi- ka te Soomaad teate? Teate! Ja ka teie teate-no näed, siis teate ka Aivar Ruukelit, aga te ei pannud nime ja nägu kokku. Tema ja ta kampanjon Marko Siller panid pead kokku ja alustasid mõni napp kuu tagasi turismiturundusest blogimist. Vaata siia: eTurism. Seal saab neist mõlemast mehest lisaks netiturundamisele ka veidi pikemalt lugeda.

Aga ära märkisid nad meid siis, jah, teiste turismiettevõtete hulgas kui usinaid blogijaid. Ausalt ma arvasin, et see hulk on suurem, kes ajapäevikut peavad. Nende 20 blogija hulgas oli tegelikult ainult kolm majutusteenust pakkuvat asutust, ülejäänud olid teenusepakkujad või reisibürood.

Tõsi ta on, tasuta veebimeedia pidev uuendamine on ajamahukas töö. Pakun ise välja, et seoses Facebooki populariseerumisega u. aastajagu tagasi, kadusid või hääbusid nii mõnedki blogid, sest enamjaolt peavad neid ettevõtetes ühed ja samad inimesed. Ajaressurss on aga üks- kahte võrdselt ei jõua. Seetõttu tunnistan ka ise, et minu blogipidamine sai päris kenasti pidurdatud, kui Facebooki Saka Cliffi konto tegin ja seal ka aktiivseks hakkasin.

Sesoses just selle pidurdusmomendiga Facebooki kasuks hakkasin saama tagasisidet ja etteheiteid, et Blogi vaikib, või on postitusi hõredamalt- mõistsin, et kõik meie külalised ei ole isiklikke kontosid pidi Facebookiga ühenduses. Seega kirjutan kõigile, kes ainult lugeda soovivad. Eriti neile, kes ammutavad infot vaid kodulehelt ja blogist.

Oleme omavahel nalja visanud sotsiaalmeedia kolimise üle inernetti, et selleks tuleb eraldi inimene palgata, kes blogib, facebookib, twitterdab ja uuendab kogu aeg kodulehte… Ametinimetus võiks olla sotsiaalmeedik :)

Meie Sancheze lood...

2010-11-23T00:47:00.017+02:00

Etteruttavalt olgu öeldud, et meie Santsuga on lood juba head. Aga nii kümmekond päeva tagasi meelitasime (loe: toppisime) Santsu, täisnimega Saka Mõisakass Sancheze, kassikorvi, kuhu ta küll tõepoolest vaevu- vaevu ära mahtus, ja tassisime palehigis arstionu juurde. Arstionu oli päev varem meie helistamise peale öelnud, et ega telefoni teel ta midagi öelda ei saa, tuldagu ja näidaku kassi! Ja süüa- juua ärgu antagu 8 tundi enne toomist samamoodi! Karta on, et tuleb lõigata!

Jah, meie kaebus oli ju suht ümar ja ega siis arstionud mingid hiromandid ole, et värisevi hääli telefonikõne peale, kust kostab: "Meie mõisakassil on kõrv katki. Mingi suur kühm on kõrva taga ja ta on selle lausa veriseks kraapinud. Karv on maas ja pilt on selline suht kole- verine. Küll on kahju...", oskaksid nad paugupealt diagnoosi panna!

Kristiina ja Anu olles üksteisele kassiga korvi tassimisel abiks, viisid Santsu kohale. Ilma joomata ja söömata Santsu. Artsionu vaatas ja ütles: "Mnjaaa- siin pole muud, kui opilauale!" Õnneks sellest momendist meil pilte pole :) Ma ei suudaks neid vaadatagi, kui oleksid- veel vähem suudaks ma neid kuhugi riputada. Opipilte, ma mõtlen. Eriti kui arvestada, kui kahju oli meil kõigil ka opijärgsest narkoosist toibuvast Kiizust...

Ajas end püsti ja ei saanud aru, et mis krae tema kõri ahistab ja end sügada ei lase. Ning mis rakmed tal peal on ja ta rinnakorvi pitsitavad. Kristiina ostis need ettenägelikult arstionu käest, et hiljem edukalt kassi pissitamas käia ja vältida ta põgenemist. Santsu abitud katsed sellest kõigest vabaneda ja samas soov väärikust säilitada luhtusid. Vaene kiizumiizu...

Nii ongi täna teine nädal jooksmas, kui Santsul krae veel kaelas, aga rakmed juba ära võetud. Enam ei püüa ta paaniliselt sellest ahistajast kaela ümber vabaneda ja nurrub kõrvulukustavalt, kui kreemi haigele kohale määrime. Käime teda ka niisama sügamas- keerab ise põse ette ja siis tõstab lõua üles, et sealt alt ka veel natuke. Sügamise peale näitab ka tagumise jalaga paar korda õrnalt vastu plastmasskraed tõmmates, et kust tal VEEL sügeleb, siis sügame ka need kohad kõik üle :) No küll ta on siis tänulik...

Mõis on avatud! Elagu mõis!

2010-11-07T15:17:00.015+02:00

Armas rahvas! Tõepoolest, meie ajalooline mõisahoone sai reedel, 5. novembril 2010, kenasti ja pidulikult avatud! Muusikalist pooletunnist vahepala pakkus barokkmuusikaansambel Corelli Music www.corelli.ee.

Annan ka kohe teada, et peale pidulikku ja ametlikku avamist mõisahoone veel ei "avane". Külalisi ootame aga alles mõne aja pärast. Meil on veel mõned nüansid täita ja mõned kohad kohendada... Aga detsembri alguseks oleme täiesti olemas. Järgmisest nädalast hakkamegi võtma vastu jõulupidude pidamise soove. Seega, veel veidi kannatust!

Nüüd veidi avamisest- nagu ülal mainitud, oli muusikaline vahepala igati mõisaajastule kohane- väikesed väljavõtted nende kodulehelt: Barokkansambel Corelli Consort (kunstiline juht Mail Sildos, barokkviiul) on üks väheseid muusikute ühendusi Eestis, kes mängib barokkmuusikat omaaegsetel originaalpillidel ja ajastulähedases laadis. Ansambel tegutseb aastast 1992.

CC ühendab Eesti professionaalseid muusikuid, kel süvendatud huvi barokiajastu elufilosoofia ja esitustraditsioonide vastu. Seetõttu otsib ansambel ka esinemispaiku, mis võimendaks ajastutruult mängitud barokkmuusika sõnumit - mõisad, lossid, aadlipaleed, kirikud - väärtustades, tutvustades ja elustades muusika kaudu Eestis rikkalikult leiduvaid arhitektuurimälestisi.

CC on leidnud kindla koha Eesti muusikaelus. Ansambel mängib stiilis, mida võiks võrrelda vanade maalide puhastamisega järgnenud sajandite lisandustest. Nii võis see muusika kõlada sajandeid tagasi samades mõisa- ja lossisaalides.

Peale kontserti rääkis omanik Tõnis Kaasik, kes reedesest päevast kannab igati õigustatult mõisniku nime, Saka mõisa loo. Just läbi selle prisma, kuidas tema Sakale juhtus ja selle peale kolmandat vähampakkumist ära ostis.

Kohalikus lehes "Põhjarannik", märgib mõisnik Kaasik järgmiselt... "Ma sidusin ennast selle paigaga 30 aastat tagasi, kui ütlesin välja mõtte "Saka väärib paremat!". Sellega oli rong liikuma läinud ja ma ei saanud enam maha hüpata."

Selle lausega võttis Tõnis Kaasik kokku killukese ajaloost, kui teda ülikooli ajal 1971 (kui mina olin vaid 1 aastane) Saka juga mõõtes ja pildistades piirivalvurid 1. mail arreteerisid, et see looduskaunis ja ajalooline koht väärib igati muud, kui okastraati ja kaevikuid, siis tänasel päeval on nende sõnade, mille ta oma diplomitöösse kirjutas, tähendus tõeks saanud. Vaata ka Aktuaalse Kaamera videoklippi: http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=37282

Peale sõnavõtte ja kingituste üleandmist järgnes vahuveiniklaaside kõlistamine ning kehakinnitamine uhkes buffeelauas ja seejärel maja tutvustamine. Maja on muidugi uhke. Mõned hetked veel ja siis saame seda ka meie külaistele näidata. Valmimas on ka uus koduleht.

Tordi söömise ajaks oli maja vaadatud ja omavahel suheldud. 100- le inimesele valmistas tordi meie ettekandja Piret. Ja see tort oli imehea- iseküpsetatud biskviit, mis kui vanaema retsepti järgi tehtud :) Kohv ja konjak ja hüvad soovid maja heaks käekäiguks.

Tõmbusin korraks eemale ja vaatsin kogu melu kõrvalt- õnnelikud inimsed moodustamas siin ja seal juturingi, nõjatudes naerdes oma kaaslaste käsivangu. Lapsed kilgates jooksmas mööda treppe ja korruseid, ruumides mahe valgus ja küünaldesära... Täielik idüll...

Ootame teid meie idüllist osa saama! Palju õnne meile kõigile :)

"Eesti Naisele Midagi Head"

2010-10-26T22:56:00.018+03:00

Hei, rahvas! Kalkuleerin siin just täiesti uut paketti! Sisu tuleb ilus ja pakub Midagi Head. Seekord siis Eesti Naisele. Ma ei hakka pikalt keerutama, copyn siia teksti, mille koos Eesti Naise peatoimetaja Aita Kiviga kokku panime. Nii et novembri algul saab juba lugeda ajakirjaversiooni ja puha...

Ehedad naudingud Sakal

Kodust kaugemal asuva spaa külastamine muudab iga nädalalõpu väärtuslikumaks ja pikemaks. Saka Cliff Hotel Spa asub sedavõrd kaunis paigas põhjaranniku pangapealsel, et tegelikult tasub tulla kahest päevast kauemakski, siis jagub aega nii mõisahotelli valduste kui ka kaugema ümbrusega tutvumiseks. Ja kui suures linnas ei taju niivõrd aastaaegade vaheldumist, siis pooleteise tunnise autosõidu järel otse keset päikesekuldset ja värvilist sügist sattuda, on lausa imearmas.

Sakas ootas meid meie endi personaalne pakett- tõepoolest, kui kodulehel pakutava hulgast endale meelepärast ei leia, siis pakutakse kliendile just tema eelistustest ja võimalustest lähtuvat puhkusepaketti. Meie oma sai järgmine: majutus hommikusöögiga, Matis kehahoolitsus jõhvikamaskiga, soojad parafinikindad, lõõgastustoa seanss ning kõige lõpuks bassein ja saun.

Esimeseks spaaelamuseks oligi kehahoolitsus jõhvikamaskiga massaažilaual, mis põhines naudingul ja lõõgastumisel. Lisaks muidugi jõhvika vananemis- ja põletikuvastane mõju ning toimeainete võitlemine vabade radikaalide vastu.

Ruumis, kus hoolitseja mu keha surnumere soolade kooriva seguga kokku hõõrus, aimasin aduvat hõrku Ylang-Ylangi lõhna. See ergutas meeli– samavõrd nagu nahale mõjus virgutavalt koorimine. Dušijärgne massaaž makadaania- õliga toimis seevastu lõõgastavalt, olles järgnevale heaks eelmänguks. Sest niipea kui ma üleni MATIS jõhvikamaskiga kaetuna, kenasti kile sees ja termoteki all, varbaid liigutades lebasin, nii ma suigutavasse soojusesse jäetuna magama kipusin jääma. Unenäolised kujutluspildid läbisid muusikast tulenevate lainetena meeli- küllap oli see midagi meditatsioonisarnast. Kui viimaks Matis´i niisutava ihupiimaga sisse võituna oma tuppa jõutsin, imestasin, et möödunud oli vaid poolteist tundi.

Olin eelnevalt massaažitugitoolidesse veidi eelarvamusega suhtunud- kuid selgus, et ilmaasjata. See, mis nüüd lahti läks, oli tõsine mudimine: tooli käetoed suruvad jõuliselt ja rütmiliselt su käsivarsi, jalalabad on surutud vastavate hoobade vahele, piki selgroogu ja pead võbelevad mehhaanilise masseerija väikesed visad sõrmenukid. Tulemuseks oli täiesti ergastunud, virge olek ja kiirenenud vereringe.

Sooja parafiini hooldus kujutas endast aga tõelist kingitust arvutiklaviatuuri tippimisest tüdinud sõrmedele: virgutas käte vereringet, soojendas, silus, niisutas – eriti koosmõjus koorivate ja toitvate hooldusvahendite ning massaažiga.

Enne pimedat kasutasime juhust ja läksime väga romantiliseks kujunenud jalutuskäigule. Kõndisime mõisakass Santshese poolt saadetuna Kivisilla joani ja sealt mööda järsku treppi umbes 50 meetrit alla mereni. Privaatsele liivarannale jõudnuna nägime tulvavetega kaldast lahtiuhutud puid, mille maaalune juureelu meenutas kui läbisegi põimunud maduusse. Läksime vaikides käsikäes päikeseloojangule vastu, taustaks meremüha...

Mööda keerdtreppi tõusime klindiservale tagasi, sealt edasi veel 15 meetrit ülespoole- seminarikeskusena toimiva Meretorni tippu. Katusel asuvalt vaateplatvormilt nautisime erakordset vaadet Tütarsaartele ning hingekriipivalt vaarikapunast päikeseloojangut sügiseselt sünge mere kohal. Seejärel, põsed punased ja ninad külmad, kiirustasime tornist alla, sest ootamas oli soe saun.

Tõepoolest, basseni- ja saunamõnude nautimiseks saab Sakal kindla kellaaja– nii on tagatud piisav privaatsus. Basseinialas aitab erinevate veemassaažide lõdvestavat mõnu võimendada suurtest akendest avanevad valgustatud pargivaated.

Mõnusalt rammestununa, tulvil nii erinevaid kogemusi nendime üllatusega, et õhtusöök hotelli restoranis pakub pealinna söögikohtadega võrreldavaid maitseelamusi: nii head Caesari salatit näiteks pole ammu saanud ja šokolaadikook on hõrk nagu unistus ning veinide valik teeb ainult kohale au. Ei pea vist lisama, et ka uni maitses päeva lõpuks ülihea...

Pühapäevahommikul avaras hotellitoas ärgates märkasime ootamatult akna taga sõbralikke lambaid- püüdsime kiiresti enda jaoks haruldast pilti fotole jäädvustada, kes teab, äkki panevad ajama- Saka Cliff Hotelli ehe looduslähedus oli saanud järjekordse kinnituse.

Samuti on väga hea meel tõdeda, et mõisahotelli külastamise ja artikli koostamise käigus sündis koostöös võõrustajatega ka täiesti uus pakett- „Eesti Naisele Midagi Head“, mis sisaldab just kõiki neid hoolitususi, millest siin sai kirjutatud. Paketis sisaldub ka „Eesti Naise“ kirjastuse poolt trükivalgust näinud Hille Karmi armas juturaamatuke „Midagi Head“. :)

Aita Kivi.

Seminarihooaeg alanud!

2010-10-10T18:50:00.005+03:00

Alles mõned nädalad tagasi sain kõne Põhja- Eesti turismiühendusest, kus paluti soome seminarituristile kirjutada artikkel meie seminarivõimalustest ja mõnest eripärast, mis sellega seoses. Väga hea, et rõhutati just seda erilisust, sest need jutud jäävad maja esitledes tavaliselt mainimata.
Copy/ pasten siia terve kirjatüki, seega sisaldab alljärgnev kirjutis ka kommertsteksti :)

Seminariturism Saka Cliff Hotel & SPA-s.

Saka Cliff Hotel & SPA on Ida-Virumaa romantilisim mõisahotell. Kõige võluvam on Sakal just suurepärane loodus, kuid vähem tähtis pole ka imemaitsva söögiga a la carte restoran ja privaatne wellness-spaa, kus meelepärase leiab nõudlikumgi klient. Klindi serval, just selles kohas, kus Balti klint saavutab oma suurima kõrguse- 55 meetrit üle merepinna, asub seminaride pidamiseks kolmekordne Meretorn, mille otsast avaneb hingemattev vaade nii rannikule endale kui ka lahes asuvatele Tütarsaartele.

Klientide sõnul on Saka Cliff Hotel & SPA lisaks romantilisele aktsendile ka väga kodune ja hubane puhkuse veetmise koht. Asutakse ajaloolise- 17. sajandil rajatud Saka mõisa territooriumil- tänaseks on renoveeritud ka mõisahäärber ning korrastatakse mõisaparki. Tõeliselt kaunis oaas mere ääres. Seega on Saka mõis ideaalne koht nii erakliendile puhkamiseks kui ka tööalastele äriklientidele. Aja maha võtmist ja samas akude laadimist pakutakse kõikidele ja otse südamest.

Seminaride pidamise Meretorn mahutab kokku kuni 100 inimest: Esimese korruse suur saal mahutab 50 inimest, II korruse ruumid kumbki 20 ja III korruse veidi eksklusiivsem, ümarlauaga nõupidamisruum 12 inimest. Ruumide mitmekesisus loob seega ka suurepärased võimalused on tööks workshop´ides. Esimesel korrusel täiendab kogu koolitusteemat soomesaun koos eesruumi ja tualettidega.

Kolme korrust läbiva trepikoja seintel on aga Balti klinti tutvustav püsiekspositsioon- saab ju klint alguse Rootsi Ölandi saartelt ja kulgeb läbi Läänemere ja mööda Eesti põhjarannikut ning Venemaad kuni Laadoga järveni. Espositsioon sisaldab palju pildi- ja faktimaterjali. Linnulennult on klindi pikkuseks umbes 1200 km, mööda klindiserva umbes 1600 km. Klint koosneb Paleosoikumisettekivimitest. Balti klint jaguneb neljaks osaks: Ölandi-, Läänemere-, Põhja- Eesti- ja Ingeri klint. Suurem osa klindist paikneb Eestis ning seda osa nimetatakse ka Põhja-Eesti pangaks.

Seminaritajatele õhtuse vaba aja sisustamiseks soovitatakse tutvuda nii Jõhvi Kontserdimaja kavaga www.concert.ee kui ka kindlasti kasutada juhust ning külastada Euroopa kõige ehedamat allmaakaevandust Kohtla- Nõmme Kaevandusparkmuuseumis www.kaevanduspark.ee. Vahendatakse meeskonnamängude pakkuja www.360.ee poolt gepsimist, fotojahti jms, www.ozoon.ee lahedaid seltskonnamänge nii tubastes kui välistes tingimustes ja www.vibukool.ee poolt juhendatavat veretut vibujahti. Erinevaid võimalusi on veelgi.

Keerukad ajad on jätnud mitmesuguseid jälgi Saka mõisa ajalukku- küll pajatab Viru rannast Kalevipoja eepos legendina Kalevi saabumisest Soomest põhjakotkaga, heidetuna seljast pankrannikule, küll on seotud kurikuulsaid juhtumisi ja nõukogude piirivalve sisseseadmisest mõisa territooriumile. Meretorni otsast paistavad kätte ka Tütarsaared, mille keerukat lugu kajastavad nelja nõupidamisruumi nimed- Hogland, Suur- ja Väike Tütarsaar ning Ruusker.

Suur Tütarsaar (vene Большой Тютерс, soome Tytärsaari, rootsi Tyterskär) on saar ja endine vald Soome lahes, mis kuulus 1940 aastani Soomele. Vald asus Viipuri läänis, Kymenlaakso maakonnas 1947. aasta Pariisi rahuga läksid saared Nõukogude Liidule, tänapäeval kuuluvad Venemaale ning on osa Leningradi oblastist.

Kuni 1992. aastani paiknes Saka mõisas NL piirivalvekordon. Tänase Meretorni tipust valvati nii ööl kui päeval tollase riigipiiri puutumatust. Hoone sisemuses peitus prožektor, mis pimeduse saabudes veeretati relsse pidi klindiastangu servale. Prožektori võimas valgusvihk ulatus kuni 10 km kaugusele, avastamaks võimalikku "Valget Laeva" või piiririkkujaid. Piirivalvur pidas ööl ja päeval vahti, et keegi raudse eesriide varjust ei kavatseks põgeneda vabasse maailma.

Seetõttu oli ka väga irooniline see lugu, et 28. mail 1987 startis Helsingist väikelennukil sakslane Mathias Rust ja just Saka mõisa kõrval ületas riigipiiri ning lendas sealt edasi Venemaa suunas, parkides oma lennuki Moskvasse Punasele Väljakule.

Nagu lugeda võis, on väga värvikas ja kaunis koht see Saka mõis ja sama värvikas on ka ta ajalugu. Seda tasub oma silmaga kaema tulla!
.

Karge sügistalv Sakal

2010-10-09T02:14:00.009+03:00

Hommikud ja õhtud lähevad päev- päevalt järjest kargemaks. Jube mõnus on! Päike küll paistab, kuid õhk on karge! Käed tunnevad jahedat õhku ja lähevad valgemaks kui muidu, paled tunnevad jahedat õhku ja lähevad roosamaks kui muidu. Süda ei tunne jahedat õhku, kuid süda rõõmustab sellest, mida tunnevad käed ja paled. Sügis on täiega kohal :)

Meil on sügistalviseks perioodiks mõned vinged pakkumised. Olen andnud kõik hinnad ühe inimese kohta- nii on kergem pihta saada, et mis ja kuidas... Kuid see pole veel kõik. Just praegu käib Estraveli ja Rimi koostööna Tudish Piip kampaania, kus ka meie Lõõgastuspakett on Rimi letti müüki paisatud. 799 krooni eest saab kahekesi lõõgastuma. Ning Wris pakub koos Tallinna ja Tartu Kaubamajadega 450 krooniga (hind ühele) meie Harmooniapaketti. Võta millist tahad :) Saab nii sisu valida kui ka hinda!

Meie aga asutame end teid ootama, kes uksele, kes aknale. Meie maja Santsu aga tugitooli...

Septembri ainumas postitus :)

2010-09-30T16:22:00.012+03:00

Jah, aeg jookseb sama kiirest käest, kui sõrmede vahelt pudeneb Saka ranna liiv :)) Täna on septembri viimane päev ja pole olnud mahti ühtegi postitust ajaraamatusse lisada- hea, et sain täna jaole.

Millega me siis nii hõivatud oleme? Kuna kliente on palju, on ka meil tööd palju. Ja see on hea! Madalhooaeg on nagu ametlikult peale hakanud, kuid ega me sellest siin tõepoolest eriti aru ei saa. Eesti majandus on ärkamas- vaja on pead kokku panna, nõu pidada, ajurünnakut teha ning uusi sihte seada- seminariturism on taas pead tõstmas.

Käisin just eelmine reede Tallinnas Turismikonverentsil- uudised on head- turismitööstus on aktiviseerumas. Siseturist liigub endisest aktiivsemalt mööda Eestit, soomlased on samuti rohkem hakanud käima ning venemaalaste hulk kasvas lausa 74% eelmise aastaga võrreldes!

Euro on tulemas- ja see on ainult hea! Meie ju hindu ei tõsta. Hoopis veidikene langetame peagi- ma arvan, et novembrikuus. Madalhooajaks ümardame eesti kroonides hinnad allapoole, et saaks ümarad eurohinnad. Ja aprillis- hooaja algul siis korrigeerime hinnad jälle vanale tasemele, aga juba siis ümmarguste eurohindadega. Arvame, et see on aus- nii teie kui meie kui euro suhtes :)

Ja euro pole ainus, mis on tulemas- tulemas, ehk valmis saamas on meie ajalooline mõisahoone. Jah, just seesama 1,5 aastat tagasi veel rohelise koorduva krohviga tondiloss seal hotellimaja taga. Igapäev toovad kaubaautod sinna midagi- laudu ja toole ja kõiksugu muud mööblit.

Esimesed ülestähendamised Saka mõisast viivad meid aega XV sajandil, kui Saka küla läks Taani kuninga suurvasalli Eilarduse kätte. Oletatakse, et temast saigi alguse tulevane kuulus Wrangellide aadlisuguvõsa. XVI sajandi ürikutes on kirjas Suur- ja Väike-Saka, kusjuures arvatakse, et Väike-Saka näol oli tegemist kunagise vasallmõisaga, mis oli olemas juba enne XVI sajandit.

Praeguse maja puhul on tegu siis 17. sajandil rajatud ajaloolise Saka mõisaga. Arhiividokumendid teavad rääkida, et Rootsi kuningas olla aastal 1626 läänistanud Saka mõisa Aberdeenist pärit śotlasele John Lesliele. Etteruttavalt olgu ka öeldud, et saatuse tahtel olid nii esimeseks kui viimaseks Saka mõisnikeks śotlased. Ka 2. novembril 1939 laevaga Saksamaale lahkunud viimane Saka mõisahärra Hermann Löwis of Menar oli śoti päritolu. Üks tema eelkäijatest, Oscar Löwis of Menar lasi aastatel 1862-64 ehitada praeguseni säilinud neorenessanslikus stiilis Saka härrastemaja. Aastat 2010 võib lugeda mõisa taassünniaastaks.

1527.aastast kuulus Saka aga Taubede suguvõsa võimu alla. Saka mõis - Sackhof - rajati 17. sajandi keskpaiku ja arhiividokumentides on seda esmakordselt mainitud 25. novembril 1629.aastal. Sel päeval andis Rootsi kuningas Gustav Adolf Uppsalas välja kinkekorralduse, millega muudeti Jörgen Letzle omandiõigus Saka mõisale pärandatavaks.

Parun Otto von Stackelbergi oma oli Saka mõis alates 1740.aastast. Saka mõisa viimane omanik 19. sajandi lõpust kuni mõisamaade jagamiseni talupoegadele oli aga Hermann von Lövis of Menar, kes 1939.a. lahkus kogu perega Saksamaale. Küla, ehk mõisajutud räägivad, et Menar oli suure rutuga lahkunud, kaasas metallkohver, milles olla olnud mõisa dokumendid ja plaanid. Merereisil olevat aga see kohver kaduma saanud ja nii ei olegi säilinud tänase päevane mitte üheksi arhiivis midagi mõisa kohta...
.

Pihlakad on punased...

2010-08-30T18:52:00.008+03:00

Ma ei oska öelda, kas nad läksid nüüd tõepoolest selle nädalavahetusega punaseks või kimasin ma tohutu pideva kiirustamise tõttu neist senimaani "tühjalt" mööda. Aga täna olid nad punased- see on fakt. Ja mitte ka ainus- teeäärsed elektriliinid olid ühes kohas nii paksult linde täis, et üks kõige otsmine paistis lausa ühe jala peal seisvat- vot nii palju oli neid kogunenud lõunareisi infotundi :)

Et selliseid fakte korjasin mina siis täna hommikul tee äärest. Paraku ei räägi need kõnekad faktid aga mitte millestki muust, kui peaaegu et kohal olevast sügisest. Kui loodus on enda jaoks valinud sügise sünnipäevaks pööripäeva 23. septembril (ja sellel aastal siis kella 03:09 ajal varahommikul- kliki siia), siis suurema osa inimeste jaoks algab sügis ikkagi just 1. septembril. Parvedesse kogunemise ajal. Linnud kogunevad ja koolilapsed ka!

Soovime kõikidele turvalist kooliteed ja teadmisteaasta meeleolukat algust! Meie restoran võtab pidupäeva puhul laudade eelbroneerimisi vastu- kasutage juhust "parvekogunemise" päevale pidulikkust juurde anda!
.

"Seitse Häält" & Öökino.

2010-08-21T08:17:00.008+03:00

15. augustiga sai meie vabaõhu kultuurisuvi otsa. Selle aasta ainus üle- eestiline kontserttuur, mis ka Ida- Virumaale jõudis, leidiski aset siis meie Suvelaval. Koondnimetuse taha- "7 Häält" on peitunud- poistebändist vokaalkollektiiv "Noorkuu", Birgit Õigemeel ja Uku Suviste. Noorkuu- poisid, nagu alati, olid rõõmsad ja vallatud, Birgit oli lühikese soengu ning seelikuga ja Uku valgete hammaste ning III kohaga Palanga laulufestivalilt :) Nii et kõik oli väga kõva sõna!

Rahvast oli meie mõistes palju- 262 tükki kohe :) Ilm oli ilus, õhtu soe ja päike soojendas veel üle puude latvade. Enamjaolt sünnib inimeste kontserdiotsus vahetult enne ürituse algust- nii et meil vedas ilmaga, mis automaatselt tähendab, et veab ka publikuga. Kohapealt müüsime ligi 150 piletit.

Ja siis see algaski- heledas riides šikid Noorkuu poisid tulidki lavale- pump- tši, pump- tši, pump, pump, paaa! :))) Ikka väga keeruline on sõnas kogu seda ilu edasi anda, seega et ka need saaks ettekujutuse, kes seekord nimet´ kontserdile ei jõudnud, saaksid asjast aimu, panen ma siis kaks linki- üks siis meilt koha pealt ja teine asjaomaste poolt stuudios linti laulduna: (ei lase praegu linke copyda, lisan hiljem).

Õppisime ka kõik koos ühe eht- eestlasliku tantsu ära, ei, see polnud kaerajaan- nihelemise tants oli hoopiski :) Eestlased kontserditel nihelevad kohtade peal ja need, kes sõnu ei tea, need nikutavad peaga! Siis me tegimegi kohe koosnihelemist ja koosnikutamist- kõiki publikupulki tabas rõõmus äratundmine ja ühisest üritusest võeti õhinal osa :))

Peagi sai tund ja 40 minutit kestnud muusikaline nauding otsa... Inimesed jagasid ülivõrdes oma emotsioone- oldi rõõmsad ja õnnelikud. Suurem osa suundus koju- viisijupid huultel. Mingi osa aga sättis ennast öökinno- meil oli ju plaanis IV Saka Öökino. Seekord vabaõhulinastus eesti kultusfilm "Mehed ei nuta". 100 korda nähtud, tekst pähekulunud ja ikka leidsin vähemalt mina enda jaoks jälle midagi uut. Kas olete tähelepanu pööranud neile luuleridadele, mida peitis endas see kortsumud lehtega vihik, mis Priidikul kogu aeg pões oli (sosinal): "... ma olen kui kündmata põld ja sina kui külvamata rukis..." :)) ja niimoodi muudkui edasi....

Selline punkt siis soojale suvele! Soe ja nostalgiline :)

Meie inimesed :)

2010-08-17T16:25:00.012+03:00

Täna käidi mulle titevarbaid näitamas. Tegelikult eks näidati ikka teistele ka, kuid teised nägid juba teist korda- mind polnud esimesel korral "kodus". Sirli küsis eile läbi Facebooki, et kas olen ikka täna tööl ja hommikul vara helistas veel üle ka, et nemad nüüd kolmekesi tulevad. Tulidki!

Sirli ja Margus on meie kokad, kes kohtusidki tööpostil. Koos ühes vahetuses nad müttasid ja nüüd on kena roosa tulemus käes- Hannaliisa :) Sirli on nüüd meilt lapsehoolduspuhkusel ja 30. augustil on ka Margusel viimane tööpäev- siis suundub ta uuele väljakutsele! Soovime omalt poolt kõikidele asjaosalistele õnne ja edu ja tunneme headmeelt, kui inimestel hästi läheb.

Margust hakkab asendama vahva paar Nastjasid :) Koos nad meile suve algul praktikale tulid ja õppisid usinasti menüü selgeks. Suvega on neist saanud väga tublid kokad. See aasta kulub neid paralleelselt kokkamisele meie köögis ning Kutseõppekeskuses III kursust lõpetades. Tööleping meiega on neil aga juba taskus!

Kahjuks alati, kui suvi saab läbi, on meil ka teisi lahkujaid- need on meie head abilised, kes suveks on kooli kõrvalt tulnud kõrghooajal appi ja sügise saabudes ülikoole mööda laiali lähevad. Nii samuti ka Kirti ja Liina. Kirti veetis oma põneva suve vastuvõtus ja läheb õpib nüüd edasi algklasside õpetajaks.

Liina oli meil spaateenindaja ja on nii tubli tüdruk, et õpib korraga kahes kõrgkoolis ja temast saab kas muusikust jurist või siis juristist muusik. Igaljuhul ootame neid järgmistel suvedel meile uuesti appi! Tuult tiibadesse!
.

Helimaalid maalitud...

2010-08-07T22:29:00.020+03:00

Jälgisin juba nädalapäevad ilmateadet, et mida on siis oodata 6. augustiks. Lubas kogu aeg ilusat ilma, vahepeal, kui eelmine kesknädal läks peale üht suuremat paduvihma külmaks (+20 kraadi- no täitsa külm, mis külm ju) läks, ka siis ei kaotanud ma lootust, et saame oma mõnusa kontserdi õues Päikeseterrasil pidada. Eile oligi siis see päev käes- päikest nii palju ja palav kui hirmus...

.
Peeter Rebane saabus, ajas oma auto hotellimaja kahe tiiva vahele ja hakkas maha tõstma uskumatus koguses helitehnikat. Ise selline vaikne ja asjalik ja... armas :) Ja naine oli tal kaasas- selline kassisilmne! Peagi oli heliprooviks kõik valmis ja esimesed helid voogasid maja tiibade vahelt välja. Esimesed helikatked- ja juba oli jube hea!

.
Meie aga viisime samal ajal restoranilauad õue. Valgete linadega ja puha. Riidest salvrätid ilusti lehvikutena peal. Vaasis "jorjen" ja küünlaalusel teeküünlake. Nii ilus oli. Rahvas hakkas tasapisi tulema- oligi hea, et korraga ei tuldud- kõik justkui voolas... Ja õues oli soe- 26 kraadi kella seitsme ajal... :)

Kontsert algas- kõik saigi just nii, nagu Peeter oma kirjas oli lubanud: "Ideaalne on see, et alguses räägin ära oma esiemse loo ja hakkan mängima- rahvale tuuakse siis muudkui head ja paremat, hakatakse sööma ja vestlema! Minu mäng jääb taustaks, milleks ta loodud ja mõeldud ongi. Niiviisi pääsevad mu "Helimaalid" mõjule ja hakkavad tööle. See on risti vastu sellele, kuidas tavaliselt kontserditel on."

.

Ja nii oligi... :) Ja see, mis ta tegi, see oli väga HEA! Väike katke meie kontserdilt. Milline see muusika siis oli, küsite :) Selline mõtlik ja natuke ka svengrünbergilik, samas mu hea sõber Tiina saatis mulle kontserdijärgselt lingi, kus üks tema lugusid peal. Varasemat stiilinäide siis sellelt lingilt: "Orpheus". See oligi üks selliseid kõige mõtlikumaid ja rahulikemaid lugusid- arvatavasti just selle ilma ja keskkonna tõttu, kus see sündis- videol oli see ju näha...

Ma ei osanud arvata, et see, mis ta kirjeldas oma kontserti olevat, tõepoolest nii ka oli. Ja "töötas" juba esimestest hetkedest peale. Usun, et mitte ainult minu mõte ei läinud rändama ja oma teid mööda hulkuma, arvan uskuvat, et ka ülejäänud publiku omagi... See oli suht kummaline, et need minu rännakud olid suht nostalgilise tooniga- lapsepõlv ja muud olnud ajad... Ilusad ikka, ega mul ju koledaid polegi ;) Ja kuidagi härdaks muutusin ma ka- justnagu oleks üks nutt nutmata. Millal see küll kogunes? Ei kujuta ette, ma ei märganudki... Silm oli ka mu lauanaabril hetkeks märg- ju see kõik läks otsemat teed pidi südamesse ja sügavale hinge :)

Kui kusagil esinajete hulgas näete Peeter Rebase nime või kui ta annab vaid omaenda kontserdi, selle kõrval, et ta liigub- aranžeerib ja saadab nii Kate´i, Saatpalut ja musitseerib koos Tafenau ja Saatpaluga, minge kindlasti kohale! Visake sinnasamma maha oma rehad ja kõblad ning olge kohal! Sest see muusika ja suhtumine, mis selle andeka muusiku poolt tuleb, on teistmoodi- kuidagi lahke ja aus, südamlik ja vahetu...

Ükspäev panen pilte ka ;) Ikka head!

Vana võlg saab klaaritud!

2010-07-31T01:39:00.010+03:00

Jah, just! Meil on nii palju põnevat juhtunud ja ma ei ole millesti kirjutanud. Kõige "põnevam" on see, et pühapäevase päevaga saab läbi mu kahenädalane puhkus :)) Tüng, tüng! Mitte see pole see, millest tahtsin rääkida! Aga kuna nüüd ka mu puhkus on ära mainitud, siis palun väiksemat pahameelt mu pihta, kuna puhkuse ajal ju puhatakse. Kusjuures 2 päeva (kui mitte arvestada veel kahte korda, mil ma Saka rannas päevitamas käisin- see piltki sealt tehtud) oma puhkusest veetsin täispikana siiski töö juures- mul oli vahepeal vaja kodustest ka ju puhata :)

Muusikafestivali "7 linna muusika" avaüritus ju toimus meie mõisas! See on see kõige- kõigem uudis! Kõige uhkem, kõige parema ilmaga, kõige ilusam, kõige rahvarohkem, kõige vaimukam jne... Tänaseks päevaks on see muidugi juba kõigile teada (vähemalt mulle endale tundub see küll 1 miljon korda räägitud ja mainitud), et Politsei- ja Piirivalveorkester näitas meie muruplatsi peal kõrgemat pilotaazi ning marssis mängides tattood (ehk tegid igasugu põnevaid figuure). Kõige vingemad pildid sain ma Meretorni otsast pildistades; ja lisaks, ma olen alati öelnud, õhtune päike on väga tänuväärt aeg fotojahil käimiseks (Y)

Veidi hiljem alusas Suvelaval sama koosseisu bigbänd koos Gerli Padariga. La- he! Võtsin kohapealt üles ka värisevi käsi ühe laulukatke- vabandage pildikvaliteeti, fotoka mälukaart oli suhteliste täis ja ei saanud paremat resolutsiooni lubada: http://youtube.com/watch?v=uNTzc7s_H14 Rohkem sõnu siia ritta panna ei aita mitte kuidagi kaasa emotsioonile, mis videost saadud :)

Räägin siis publikumist- rahvast oli kui murdu! Meid jagus nii Meretorni jalamile kui laululava esisele pinkireale. Kontserdimaja ütles, et meil oli vaatamas ligi 400 inimest! See oli kõigi aegade rekord! Meie uudses romantilises telgis läksid soojad viineripirukad, kui soojad... viineripirukad.

Luban, et enam nii pikka vahet sisse ei lase! Head ööd (2:25)

Kõik see mees meeskonnakoolitusel ;)

2010-07-05T18:43:00.004+03:00

Etteruttavalt ja teemaväliselt mainin, et käsil on selle blogi 101. sissekanne :) Palju õnne meile sel puhul ja soovime ka järjepidevust ja pikka iga, sest tean omast käest (khõm, khõm) kui kerge ja lihtne on mittekirjutada.... :) Ning meie blogi jälgijatele ka suur tänu, et olete meid lugenud ja veidi ka kommentaare kirjutanud!

Just nii palumegi aru saada- täna oli kõik meie meeskond ühekorraga Sakal olemas. Seda ei juhtu just tihti, et kõik meie maja töötajad korraga kokku saavad- laias laastus on 2 ning administraatoritel isegi 4 vahetust. See juhtub punkt üks- jõulude ajal ning punkt 2- igaaastasel kollektiivsel väljasõidul.

Täna tõi meid aga kokku meeskonnakoolitus. Taotlesime selleks EAS-ilt vahendeid ja nüüd oli pea kogu meie seltskond- 22 inimest koolitusel.

Jõhvi Rat Race 2010 & Petang Saka Auhinnaturniir

2010-06-29T23:18:00.018+03:00

Ma olen koledal kombel teile rääkimata jätnud mõnedest ettevõtmistest, mis meie hotelliga otsapidi on seotud olnud..

Nimelt 1. juunil käis meie kollektiiv kontorirotti jooksmas. Jõhvi linnas toimus esimest korda Rat Race- teema siis selles, et Rat Race eesmärk on tuua kontoris istujad tänavale ja nii läbi huumoriprisma propageerida heategevust ja liikuvat elustiili.

Heategevus seisnes selles, et jooksust osavõtt oli tasuline. Meie suunasime oma rahad kohaliku Ida- Virumaa, täpsemalt Tudulinna Lastekodu "Maria ja lapsed", hüvanguks. Neil seisab sügisel ees kolimine uude majja, millele saime kaasa aidata.. Järgnevalt Rat Race stardi ja finiši pildid.

Kogusime kokku 12 võistkonda, osamaks oli esimese toimumisaasta tõttu suhteliselt sümboolne- 500 krooni, seega kogusime kokku 6000 krooni. Tähtis on see, et algus on tehtud, et jooksust osavõtjad olid väga õnnelikud ja elevil kogu ürituse tõttu. Saadi hulgaliselt häid emotsioone ja lubati järgmisel aastal kindlasti veelkord osa võtta. Vaata Youtube´st videot! ja sellelt lingilt pilte!

Teine üritus toimus alles hiljuti- 22. juunil ja selleks oli Petangi Saka Cliffi auhinnaturniir. Meie mõisapargis toimunud võistlus oli avatud kõikidele soovijatele, sest tegu oli puhtalt ala populariseerimise üritusega. Koordineeris kogu teemat Rene Kundla, kelle pidada on ka Ida- Virumaa Spordiliidu koduleht: http://www.sportiv.ee/

Esialgu oli eel-registreerunud vaid 6 kaheliikmelist võistkonda. 22. juuni õhtuks oli aga kokku kogunenud 15 (loe: viisteist), ehk siis 30 meest ja naist! Väga põnev oli see, et meie mõisahoones kaminaid ehitavad (ja selleks puhkuks sisse imporditud) leedukad võtsid samuti võistlusest osa ja tegid ürituse oma osalemisega suisa rahvusvaheliseks :))

Mäng algas kell 18:00 ja kestis hiliste öötundideni. Autasustamine toimus juba puhta pimedas. Kokkuvõtteks võib öelda, et võitsid paremad. Olime välja pannud esikolmikule auhinnad, mille nimel peeti tihedat võistlust! Selgeks sai see, et Pentangi Saka auhinaaturniir ei jää viimaseks- järgmine aasta täpselt samal päeval toimub järgmine. Traditsioon on sündinud :)
.

Selle suve sume Saka :)

2010-06-27T17:51:00.008+03:00

Jällegi on vahepeal lugematu hulk vett Valaste joast (viimane on küll meie kõigi suureks kurvastuseks ohutuse mõttes kinni pandud) alla voolanud, kui viimati Saka teemadel blogitud sai...

Mis siis vahepeal on ka teoksil olnud? Ajakirjanikke sai vastu võetud- kõik jäid väga rahule ja lubasid meie juurde peatselt tagasi tulla. Eks Ida- Virumaa puhul ongi nii, et inimeste ootused on suht madalad ning see, mis siin kogetakse, ületab need igakülgselt Nii juhtus ka bussitäie erinevate ajakirjanikega. Plaanime nüüd kuldseks vananaistesuveks või pikaks sügiseks nende kahepäevast visiiti...

Juunikuu päevad on siis enamjaolt kulgenud muusikalise suvekava kokkupanekus ning selleteemalistes läbirääkimistes. Nüüd on aga tulem teada :) ja päris põnev!!! Samuti ka juuli ning augusti sooduspakettide tootmises. Päris põnev ja sume saab meie suvi olema :)

Laulupidu sai läbi, lauluaeg mitte.

2010-06-16T00:30:00.012+03:00

Jah, nüüd on laulupidu ja paepäev läbi. Tuul on vaibunud, kõik kaunid rahvariides naised ja mehed, noored ja vanad on läinud, territooriumi pealt on kõik tuule poolt pillutatu kokku korjatud ning murdunud puud saetud, lõhutud, kokkukorjatud ning murud riisutud. Laululava kaunistanud lillekompositsioonid on toodud hotellimaja ümbrust kaunistama.

Aga laul jäi- pargipuude latva, lillepeenarde vahele, mõisakassi saba külge. Laulusamba otsa helisema :) Seal Suvelava augus saab ka tuul nüüd helisema, kui läbi noodivõtme puhub. Vihmasabin saab ka hoopiski teistmoodi heli. Lumehelbed hakkavad läbi noodivõtme laskudes tantsima. Sihuke lugu saab nüüd olema- täiesti teistmoodi, kui enne. Miski ei ole enam endine.

Nii nagu ei ole enam värava kohal kõrgumas kaunist kastanit, nii pole ka miski muu peale Laulupidu siin endine. Ajaarvamine sai ka uue nullpunkti- enne ja pärast laulupidu :) Tore ju!

Just täna lõin käed kontserttuuri "Seitse häält" lõppkontserdi toimumise kohta meie Suvelaval 15. augustil! Selle ajani on küll aega, aga vahepeal saab meie hoovi eri nurkades ja paikades näha kuulda Peeter Rebast Päikeseterrassil "Helimaastikega", seal samas ka Ivo Lille koos Tõnu Naissooga, Gerli Padarit Suvelaval ja Politsei- ning Piirivalveorkestrit karavaniplatsil tattood tegemas "7 linna muusikafestivali" raames....

Üks helin meil heliseb nüüd rinna sees...

On lauluaeg!

2010-06-11T20:00:00.012+03:00

Homme on siis lauluaeg! Laulame "Paepealsele maale", ehk siis Ida- Virumaale :)

Ootame oma hoovile ligi 700 lauljat ja kunstikoolide tegelast ning lisaks palju pae- ning lauluhuvilisi.

Esitlusele tulevad laulud:
Koit, Kus põhjalahe kohiseb, Su põhjamaa päikese kullast, Päikene- see päeva perenaine, Elab rõõm, Põhjarannik, Eesti mees ja tema sugu, Hakkame mehed minema, Laul põhjamaast, Kel on laulud laulda, Aastaring. Laulupeo üldjuht on Elo Üleoja.

Kirjutan siin ja taustaks mängib Youtubest Laul Põhjamaast. Olen selle laulu järgi isegi rahvatantsinud :) Rääkimata kooli ajal laulmisest... Sügavad tervitused siinkohal Kuke Aadule :))

Tuju ja tunne hakkab looma... Keerasin Seitsmestel Uudistel hääle maha ja laulan kodusel diivanil täiest kõrist. Me kass vaatab mind täiesti uskumatu näoga ja igaks juhuks must eemale :)) "Sind ei jäta maaaaaa........"

Laulusamba valamine.

2010-06-04T11:30:00.006+03:00

Täna valasime 12. juunil toimuva Virumaa laulupeo käigus püstitatava Laulusamba aluse. Müürisime sinna ka ajakapsli kohaliku poetessi luuletusega. Millega siis tegu?

12. juunil toimub meie mõisapargis üle- eestilise paeaasta raames paepäev ning laululaval Virumaa segakooride laulupidu. Kaks toredat sündmust on siin siis kokku saanud. Ühest küljest on see väga õigustatud koht, kus siis veel paepäeva pidada, kui kõrgel klindiserva paesel pinnal ja kus veel laulda laulu Põhjamaast, kui Põhja- Eesti kõige kõrgemas tipus :)

Kava on siis järgmine:
11:00 alustavad tegevust töötoad
12:00 Laulusamba ehitamine
13:00 Pae- aasta foto- ja kivististe näitus
13:15 Paeteemaline vestlusring
15:30 Laulusamba avamine
16:00 Laulupeo algus
18:00 mängib ansambel Lindpriid!
.

Pluusijahil :)

2010-05-23T14:31:00.008+03:00

Nädalalõpu Tallinnatripil sattusin Ülemistekeskusse. Kuna oli vaja aega parajaks teha, siis kammisin mööda poode. Sattusin sisse vaatama ka Reserved´ i kauplusesse, otsisin endale klassikalist valget T- särki. Ah, et mis tähtsus sel on Saka Cliffi kontekstis? On küll! :)

Alati, kui juhtun rõivapoodides käima, siis paralleelselt otsin meie teenindajatüdrukutele sobivaid vormipluuse. Selgeks on saanud see, et talvisel ajal on neid pea võimatu leida, küll aga ilmuvad kaunimad pluusid koos kevade tulekuga välja- nii oli ka seekord.

Ja sel tripil kroonis mu otsinguid edu- leidsingi sobiva pluusi- juhuuu! Nii ilusa- romantilise, eest tikandiga ja paeltega seotud, lühike varrukas, parajalt pikk mudel- kerge kumm allservas :) Ja hind oli ka nii ilus! Küsisin poemüüjalt, et kui palju teil neid on, et mul oleks vaja mingi 13 pluusi.

Kiire küüneklõbina tulemusena ütles ta mulle, et neil on vaid neli! Aga Rocca Al Mares on päris suur valik numbreid ja kõiki on mitmekaupa. Helistasin ruttu hotelli ja palusin Eval kibekiiresti meie teenindajatüdrukud läbi helistada ja õiged numbrid mulle teele saata.

Mingil põhjusel ei hakanud ma Ülemistest ostma ja nii ma kihutasin siis teisele poole linna pluusijahile. Ei osanud aga kella vaadata- väljas on ju nii valge ja päike paistab soojalt- poeukse ees avastasin, et 3 minuti pärast suletakse uksed. Jooksin siis jalad sõlmes kiiresti... ja lipsasin pooleldi allalastud turvavõre alt sisse. Palusin end mitte välja visata- et mul mõttes suur ost teha :)

Vedas- mind jäeti poodi ning asuti kibekiiresti pluuse kohale toimetama. Sain sealt suure osa kätte- puudu jäi vaid kolm tükki. Küsisin siis, et mis poodidest ma pudujäävad numbrid saaksin. Vastus oli hea: ühe saan Viru keskusest, teise Kristiinest ja kolmanda Ülemistest. Niimoodi ma järgmine päev need poed läbi käisingi. Aga kokku korjasin!

Laupäeval sai viidud pluusid ka Sakka! Usun, et täna on nad tüdrukutel juba seljas :) Nüüd oleme igati suveks valmis :) Tulge meid kaema!
.

Avalikkus tahab teada TÕDE- siin ta on!

2010-05-15T20:57:00.010+03:00

Nagu üle Eesti on juba aastaid (kes neid oskaks siinkohal kokku lugeda- peale Urmas Kõivu ei tea seda vist paugupealt mitte keegi) toimunud Hea Teeninduse kampaania. Asi, mis kindel on see, et meie oleme sellest osa võtnud, ei rohkem ei vähem, kui kolmel viimasel aastal.

Siin mõni aeg tagasi sai ka selgeks, kes sellele aastal meie kõige parem teenindaja on. Selleks osutus Margit :) Jah, meie restorani raudvara! Tänase seisuga kõige kauem töötanud teenindaja üldse.

Muide, olen iga aasta mõelnud mõtet, et tegelikult on see teenindajatele suunatud kampaania natuke ebaõiglane teise töötajaskonna peale. Kuid selle kampaania formaat on selline. Seega peaksime ise oma majas korraldama ka nö. tööliste kampaania... seda mõtet peaks veel arutama. Kellel häid ideid, andku teada ;)

Auhinna üleandmisest sai kõigile üllatus. Arvan, et kui neid kokku kutsusin pidulikule üleandmisele, ei aimanud neist keegi põhjust. Märtsi- ehk heateenindusekuu sai otsa nii, et mina olin alles puhkusele läinud. Puhkuselt tulles oli ees miljon tegemata asja ja tööd ning siis läks Margit ise kahenädalasele puhkusele.

Margit oli ise väga meeldivalt üllatunud ja õnnelik! Ja kõik teised tema õnne ja rõõmu üle samuti! :)

Emadepäeva pommuudis :)

2010-05-10T22:37:00.010+03:00

Tänane peatükk on Copy & Paste peatükk. Allpool Saka Cliff Hotelli sõbra-Tarmo kirjatükk ja pildid.

Fotomehe raske elu.

8. mai hommikul pakkisin varakult asjad, et asuda jala teele Aa rannda sealt edasi oma lemmik joani Saka mõisas. Väga ilus päev oli, päike paistis ja sooja oli ka parajalt. Sättisin fotovarustuse valmis ja asusin rannajoont mööda teele. Umbes nii tunniga jõudsin oma pildistamisega siis mõisa juurde ja sealt kohe ruttu joa juurde.

Ronisin trepist alla, et end joa ette sisse sättida. Avastasin enda eest väga puhtaks tehtud ümbruse. Suurtel talgudel oli ka minu lemmikjoa ümbrus ilusti puhtaks tehtud, sättisin end siis ruttu joa ette sisse, et mõned head vajuva vee pildid teha. Klõpsutasin ja sagisin seal ringi, sättisin end just uuele kohale sisse ja siis avanes pildiotsijast väga hirmuäratav vaade. Otse minu nina ees umbes 50cm kaugusel vahtis mulle kivi alt vastu mürsk.

Hakkasin vaatama, et ehk ikka tegu mingi pudeli või muu sellisega, alles hiljuti oli ju seal ka talgulised, et need oleks ju näinud, tegin sellest mürakast ühe pildi, et vaadata millega siis ikka tegu kas pudeli või mürsuga. Väga hästi nagu aru ei saanud, kuid ei julgenud ka torkima minna, et selgust saada.

Otsustasin helistada päästeametisse, sealt suunati mind demineerijatega, kellele rääkisin oma loo. Nii 15 minutiga olid nad kohal ja näitasin neile tehtud pilti, mille peale öeldi koheselt, et tegu lõhkepeaga. Näitasin neile koha kätte ja demineerija asus tööle. Kaugemalt vaatasin kuidas see seal seda mürsku välja õngitseb. Tegemist oli siis teisemaailmasõja 77 millimeetrise mürsuga, kui ma õieti aru sain, siis oli see pärit saksa armeest.

Ma peaks ütlema, et hirm oli ikka väga nahas. Ja soovitan kõigil kes midagi sellist leiavad või kui on vähegi kahtlust, et tegu võib olla lõhkeseadeldisega, helistada päästeametisse. Pole mõtet ise torkida, ega "näputada", sest nagu ka demineerija naljatades ütles, hakkab see pikemas perspektiivis tervisele halvasti mõjuma. Demineerijate tungival soovi ei lisa ma siia pilte sellest mürsust, kuid panen pildi vaatest, mis avanes mulle kui ma vaatasin läbi oma fotoka pildiotsija, et teha üks hea pilt Kivisilla joast.

Tarmo Sammal.

Nüüd mina tagasi... Selline lugu siis... Prrr! Ja juhtus siis laupäeva hommikul meie joa juures. Täiesti uskumatu lugu! Miks ma selle siia copy´sin? Loomulikult ei taha ma kedagi hirmutada... Hoopiski sellepärast, et paluda teil siiski meeles pidada, et nii Eesti põhjakallas kui ka Läänemere see sopike, kus meie asume, oli sõja ajal suhteliselt "aktiivne". Neid mürske ja miine võib terve pankranniku alt veelgi tasapisi- 65 aastat hiljem välja tulla.
.

1. mai TEEME ÄRA!

2010-05-01T15:47:00.002+03:00

Laupäevane kõva tuule ja pilves taevaga talgupäev pani meil, korraldajatel, ikka südame värisema, et kas registreerunud talgulised ajavad end ikka soojast laupäevahommikusest kodust välja oma lubadust täitma... :)

Aga kõik see mees oli kohal ja töö vihtumine hakkas pihta! Juba teine aasta oli talgutel Margus Saka külast- seegi kord oli tal tulles mootorsaag uljalt puusal kõikumas... Eriti hea meel on ka Saka küla 4 noorest, kes kambakesi hulga tööd ära tegid ja peale lõunasööki veel ka joale koristama läskid.

Mul on kahju sellest, et sel aastal jäi fotoaparaat maha. Ei saanud ühtegi pilti teha...

Mehed tegid ilma!

2010-05-01T15:34:00.008+03:00

Facebooki paketimängus tegid ilma MEHED! Ses mõttes, et ikka kohe päris MEESTERAHVAD :)) Indrek Elmend ja Kristo Paju. Indrek lisas kõige vaimukama versiooni ja Kristo kõige täpsema meie uuest kevadpaketist.

Pakett sisaldab:

• Majutus- koht kaheses toas
• Mõisapärane hommikusöök
• Spa- Jet tervisekapslis veemassaaži programm. Seansi juhatame sisse nauditava kehakoorimisega- MATIS koorijaga 30´
• Solaarium 5´
• Basseiniala kasutus + leilisaun 1,5 h
• Tennisemäng tenniseväljakul.http://saka.ee/index.php?page=294

Üllatusauhinna sai ka Liina Lass, kes kirjutas lausa kauni spaateemalise essee. Ka temast saab paketiomanik.
Palju õnne kõigile!

Õhuruumis mitte ainult lennukid, vaid hulgaliselt valjuhäälseid kevadlinde :)

2010-04-26T17:02:00.009+03:00

Kuigi hoidsin täna oma tagasihoidliku kabineti akent täitsa kinni- mis kinni, kostus väljast pea kõrvulukustav linnukoor. Väga raske on tuvastada kevadiste vidistajate vidinaid, aga uskuge mind... kõlas väga iseloomulikult kevadele ja kevadlindudele :))

Seega, kui mu postkasti laekus Pärnu Koidulapark hotelli perenaiselt Saalelt e- kiri, millel klambri all pilt mõne aja eest õhuruumi täitnud paljude- paljude lennukitega, siis minul assotseerus see kevadvidina taustal hoopiski kevadlindudega täidetud õhuruum. Just sama paksult.

Kas teate nalja, et meil on aastaid tagasi olnud import-klient, kes on kaevanud öösel otsekui valjuhääldist tuleva ööbikulaulu peale. Et keerake see loodus ometi lukku!!! Või vaiksemaks!!! Ta oli maruvihane ja me tegime ette ja taha kniksu, et ta ööbimisele kulunud raha tagasi ei hakkaks nõudma. Vot ei mäleta enam, mis lõpuks sai :)

Kaunist, kaunist kevadet, mis täisvõimsusel "tööle" on läinud ja osakem sellest rõõmu tunda!
.

Subootnik e. peaproov 1. mai talgutele :)

2010-04-15T16:11:00.009+03:00

Tänane tööpäev algas küll kell 11:00, kuid kohale oli vaja tulla tööriietes ja varustatuna rehadega. Tegime uhke subootniku- võtsin fotoka kaasa ning panin "trööbariided" selga, kuid... kogu me kamp oli arvanud mind hoopiski tuppa telefonivalvesse :( Milline pettumus- aga tuleb asja paremalt poolt vaadata- komplimendina, noh: ju siis mind hoiti, et ma kogemata endale viga ei teeks ja külma ei saaks :))

Sveta ajas subootnikule välja ka meie meesmassööri Kostja, kes tõi kaasa kohe kolm reha ja aitas jõuga (kus enam mõistust vaja ei olnud ;)) Lõpuks kogunes ju tohutu hulk kotte riisutud kraami ja muu prügiga, mida oli vaja ära toimetada.

No paar tiiru sain ikka fojojahti ära joostud ning meie tublid töötajad, suur osa isegi vabal päeval välja tulnud, filmilindile jäädvustatud. Neile, kes täna ei saanud tulla, jääb mõnel järgmisel päikesepaistelisel päeval Päikeseterrassi riisumine ja peenarde kõpitsemine, sest juba tahaks ju hommikukohvi terrassi peal juua ;)

Plats, mis korda sai kujunes päris suureks- maja eest kuni Meretornini (pildil Eva ja Kristi) ja mänguväljakuni (Salle ja Anu) . Tänu Kersti ja Kristiinale sai parkla liivast puhtaks pühitud, hilissügisel pandi ju parklasse kivi maha, et puhta jalaga hotelli pääseks. Liiva laotati nö. vuugivahede täitmiseks maha koormate viisi. Nüüd sai üleliigne minema pühitud. Merike, Virve ja Laine olid ka.

Silvi tegi korda väravaesise, vana kulu alt tulid nähtavale ilusad tulbilehed, mis püüdlikult olid end päikese poole välja sirutanud. Ilm oli ilus- päike paistis ja sooja võis olla kusagil 10 kraadi ümber. Minu toa termomeeter näitab küll 23 kraadi, kuid seda ei saa võtta tõsiselt, sest sinna paistab päike otse peale.

Päike paistis ka Santsu jaoks väga palavalt, sest kass muudkui trügis tuppa. Kiusasime teda siis veidike, ei lasnud minna. Nii ta siis käis ühtede külalistega joa juures ära- endal saba tähtsalt püsti ning käis ka nuhutamas värskelt riisutud maad. Kes teab, mis imelõhnu ta sealt haistis. Küll jõuab oma tugitooli peal päevad läbi magada veel küll ja küll...

Mina võtsin vahepeal muudkui külalisi vastu ja näitasin klientidele tube. Ühed tulid meile Meresuust ja teised Toila Spaast :) Ühtede külaistega pidin aga kohvi jooma. Kuna olime kolmekesi ja vahepeal oli Santsu ukse vahelt sisse pääsenud ning oma tugitoolis koha hõivanud, siis pidin ta koos külalistega istuma mahtumiseks ta sealt maha kallutama. Ega Santsu ka kade ei olnud- kikerdas niikaua mul tooli ees, kui tõmbasin end koomale- et kas tõesti tahab mu kõrvale hüpata?- tahtiski :)) Oh seda kassilugu küll!
.

Teeme ära!

2010-04-12T15:51:00.005+03:00

Tulgem ära tegema! Hädasti oleks vaja abikäsi mõisaparki ja joaümbrust koristama. Mis sa arvad? Kas tuleksid? Vaata, registreerisin meie talgukoha ka veebis- räägi pere ja sõpradega kokku ning pange oma nimed kirja TEEME ÄRA kodukal siinkohal!

Meie vahva meeskond tuleb juba sel neljapäeval kokku- riisume natuke ja korjame majaümbruse prügi kokku. Paar tiiru on juba prügikotiga maja ümber tehtud, tulemuseks tohutu kogus suitsukonisid... huvitav, miks suitsukonid prügikasti ei maandu kuidagi?

Ja kui te meie juurde ei saa tulla, siis regage end kindlasti kuhugi käe- ja jalapärasemasse talgukohta. Facebookis on lausa teemeäraline kommuuniti avatud. Kliki pilti ja satud FB lehele ;)

Meie siin aga ootame aktiivseid talgulisi! Kaunist- kaunist nädalaalgust :)
.

Nüüd ajab ka meie Kivisilla juga üle ;)

2010-04-09T22:35:00.009+03:00

Head sõbrad, teie lahkel loal kopeerin ma siiakohta Enn Käisi teksti ja kui oskan, siis ka video meie enda oma joast, mis kohiseb ja ajab igast servast üle. Pilt, mis siin kõrval, on aga Hardi Raiendi oma.

Pakun välja, et Kivisilla joa näol on tegemist Eesti ühe kõige pilkupüüdvama jugade kaskaadiga. Kolm astet, kõrguste vahega pea paarkümmend meetrit, kõrvaloleva trepp-redeli näol hea juurdepääs ja tänavusest talvest ja kevadest tingitud veerohkus - kõik see lausa kutsub filmima ja pildistama. Parema ülevaate saamiseks vaadake kõigepealt teisigi Ida-Virumaa Sõprade galeriides olevaid jugade pilte ja videoklippe - ning siis tulge ise kohale, üle vaatama ja pildistama.

Ennu video leiate facebookist siit:
.

Valaste juga ajab üle!

2010-03-28T19:02:00.012+03:00

.
Üks suur põhjus MIKS Ida- Virumaale tulla, on külastada Valaste juga. Käisin täna vaatamas, et mis olukord seal siis on. Sai ju see aasta pikalt oodatud, et millal tuleks pisuke sula ja siis kohe peale eriti vinge põhjatuul, et uhkeid jääkristalle riputuks täis kõik puud ja põõsad ja trepid ja kõik muud :))

Aga ei midagi... Suur talv läks pea üleöö üle suureks kevadeks ja seega pole jääskulptuuridest see aasta mitte haisugi. Äkki veel tuleb? Kes teab... Eelmise aasta foto siinkohal näitena ära toodud.

Aga mida me siis sellel aastal nägime? Fotod siinkohal enda eest kõnelemas.

Ja kas te ka teadsite, et on hulk idavirukaid, kes ei kasuta enam kõigile teatud/ tuntud väljendit, et: "Sellest ajast on palju vett merre voolanud", vaid hoopiski sedamoodi: "Sellest ajast on palju vett Valaste joast alla voolanud"...

Kaunist kevadet!
.

Lõõgastuspakett + õnneloosimine :)

2010-03-26T14:36:00.006+02:00

Hei, hallo, hallo... niimoodi on lood... Meil jälle igakevadine õnneloos käimas. Planeeri aga üks ilus nädalalõpp kusagil kaunis eestimaa spaas, vaata järgi, mis kusagil pakutakse ja mis komm veel asjaga kaasas käib, ning hakakegi siis kohe autorattaid sinnasuunas sättima.

Meie suunas on sellel korral kasulik neid sättida seetõttu, et meil kena hulk soodushinnaga pakette saadaval www.saka.ee Kõige soodsam on Lõõgastuspakett- 300 krooni inimese kohta, sisaldades majutuse, hommikusöögi, basseiniala koos saunaga ja lõõgastustoas massaažitugitooli seansi. Küll on tore, eks ole. Peaaegu mitte millegi eest kohe kamaluga :)

Ja see ei ole veel kõik! Igal nädalavahetusel loosime kõikide paketiostjate vahel välja 1 romantikapaketi! He- hee... Kuidas tundub? Vot see on komm!

Siinkohal, et selle kommi tõenäosust hinnata, tuleks appi võtta tõenäosusteooria. Saka Cliffi tõenäosusteooria ei ole nii keeruline. Ühe päeva kohta oleks Saka tõenäolisus aga selline: meil on 33 tuba, võttes aluseks, et 80% inimestest käib puhkamas paarikaupa, siis seega saab meil majja mahtuda 33 paketti. Kui palju pakkuda maja täituvuseks? 100%, 80% või 60%? Pakume sinna 70% kanti, siis on majas umbes 23 paketti, millest 80% on paarikaupa, ehk 11,5 juhul jääb see võit peresse :))) Nädalavahetuse kohta oleks see laias laastus korda 2, sest 1 laupäev = 0,5 reede + 0,5 pühapäevaga. Ma usun, et see on küllalt hea võiduvõimalus.

Meie telefoniliinid on avatud!

Homsest on saanud järmise nädala kolmapäev :)

2010-03-24T17:04:00.006+02:00

Ja asjalikke pilte mul messist ikkagi pole. Ma ei tea tõepoolest, kuidas nii juhtus. Ei olnud mul aega pildistada ja ma ei tea ka, et kuidas mu fotokas, mis vahepeal isegi mul kaelas rippus, ei saanud ka omalkäel asjaga hakkama. Aga saan siiski teile messimelu edasi anda ja seda tänu meie Enn Käissile, kes kolm päeva ilusti messiboksis kohal oli.

Muide, messi käigus selgus, mis on Ida- Virumaa NOKIA. Vaata Facebooki pilte ja saadki pihta :)

PS. Meie Santsu on leidnud uue koha- nüüd laiutab ta spaas :) Vahepeal oli ainult restos ühe kindla koha peal külili. Eks sellest jäid kljed haigeks ja oli vaja kuurorti minna :))

TARTU SUVI 2010

2010-03-18T23:26:00.008+02:00

Armas rahvas! Nii ongi, olen pragu Tartus- ühes väga armsas majutusasutuses nimega Hansahotell. Seljataga on kiire boksi ülespanek messihallis ja arhailine õhtusöök Hansatalli restoranis. Vaata hotelli kohta siit!

Kaks nädalat tagasi ärkas mus mõte, mis ei andnud mitte kuidagi rahu- peame ikka Tartu messile minema, peame ikka Tartu messile minema... Nii ta keerles mul peas, kuni võtsin http://www.tartunaitused.ee/ lahti ja helistasin uurimaks, kas ikka vaba kohta oleks veel ühele eksponendile- et meile siis :) OLI!

Polnud veel lauatelefonil toru hargile pannud, kui teine käsi valis juba mobiilil numbreid, et teisigi idavirukaid punti kutsuda. Nüüd siis ongi nii, et kõik meie tegevad mõisad: Kalvi, meie ja Mäetaguse, on pundis. Siis kaks piirkonna põhilisemat muuseumi- Narva Muuseum koos Kohtla- Nõmme Kaevandusparkmuuseum. Ja ei saa me siin enam mitte kuidagi läbi Jõhvi Kontserdimata! Nemad ka!! :)) Samuti liitusid Kauksi Puhkemajad. Selline paras punt, et kajastada tervet Ida- Virut!

Kaasas eelmiselt kahelt Tourestilt tuttavad teemapõhised bännerid, konksvoldikud, sellel aastal uue asjana pildistamise roll- on ja kaelas viimaselt Tourestilt tuttavad kollased sallid :)

Tulge siis meid kaema! Niikuinii te polegi ammu Tartus käinud, nüüd oleks paras aeg tulla ja messiltki läbi põigata. Kõrvalhallis on ju Motoexotika- palju karvaseid ja nahkariietunud mehi ning väga napis riides tütarlapsi!

Panen siis homme pilte ka!

Uus tüdruk...

2010-03-11T21:36:00.006+02:00

Mis ta nimi oligi? Kairi? Pairi? Nairi? Aaa- ah, et Kairi! Oh- hoo. No muidugi Kairi :)))

Nali, nali... Kairi on meie majarahvale ju teada tuntud tüdruk . Ta töötas meie juures ka 2007 aasta suvel- teenis suvega väheke taskuraha, et kõrgkooliks igati valmis olla ja enne intensiivset kooliaega ka natuke intensiivsele puhkamisele kulutada. Kui pole raha, siis pole ka vahvat suve. Paraku. Peaks siinkohal vist turismihõngulise vanasõna genereerima... Hmmm.... :)

Niisiis on kool läbi ja KES ütles, et noored ei tule Ida- Virumaale tagasi??? :) Tulevad küll! Peaks veel mingitpidi seda protsessi stimuleerima, et see niimoodi jääks ja jätkuks.

Nüüd saab peatne kõrgharitud tütarlaps teooriale ka praktikat peale- noh, et kuidas asjad tegelikus elus käivad.

Viimases Äripäeva lisas "Juhtimine" kirjutati, et ei endistel tööandajatel ega töövõtjatel tasu peljata endist töötajat või siis endist töövõtjat uuesti üles otsida. Tänasel päeval on sobival töötajal väga keeruline sobiv töökoht leida ja vastupidi muidugi ka. Töökuulutuste peale laekub tohutu hulk tööletahtjaid, kelle hulgast ON väga raske üles leida seda kõige sobivamat. Seetõttu on endise töötaja värbamine valutu üleminek, ilma, et töörütm kannataks, et väljaõppele ressurssi raisataks ja ilma, et teeninduskvaliteet kannataks.

Mina mõtlesin siitmaalt aga siis edasi, et tööandjad ja -võtjad lähevad ju väga erisugustel põhjustel lahku. Töötaja poolt siis enamasti seetõttu, et pakutakse uut tööd kas parema graafikuga, parema palgaga, uus töökoht asub kodule lähemal või soovitakse uut väljakutset. Tööandja poolt praeguses majandussituatsioonis siis seetõttu, et kulude kokkuhoiust tingituna muudetakse struktuuri ja inimesi peab koondama.

Annaks jumal mõlemale poolele, et seesuguste lahkuminekute peale ei solvutaks, et jätkuks mõistust rahumeelselt ja väärikalt laili minna. Iial ei tea, millal tuleb teine ring- kas samal alal või siis juba mõnel teisel, kus endisest tööandjast võib ühtäkki väga kasulik klient saada või endisest töötajast koostööpartner. Kole lahkuminek aga välistab klindiktulemise/ olemise ja potentsiaalsest koostööpartnerist võib saada kole konkurent.

Toon teile ühe näite- arvan, et mingi 4 aastat tagasi keset suve (loe: hooaja tipul) tuli minu juurde tookordne ettekandja ja ütles, et ta peab nädala jooksul tööst vabaks saama, sest ta sai kusagil lähivälismaal töökoha lapsehoidjaks. Mõistsin noort tütarlast ja raske südamega tulles vastu ta soovile (vastasel korral oleks see uus tasuv töökoht käest libisenud) vabastasin ta paari päeva pärast poolte kokkuleppel töölt, pannes allesjäänutele suurema koormuse ning ise uut töötajat otsima asudes soovisin lahkujale tuult tiibadesse ja edu uuel ametil. Meie saime hakkama...

Nädalapäevad hiljem sattusin aga koostööpartner/ konkurendi restorani sööma ja oh minu üllatust- seesama neiu jooksis ummisjalu pea maas taharuumi minu pilgu eest peitu. "Valetas, kurrat!", nentisin mina ja lahterdasin piiga tühiste hulka.

Miks ma sellest kirjutan? Sest sattusin nädalavahetusel maakonna peal ringi liikuma ja samas restoranis õhtust sööma. Ka see neiu oli tööl- arvan, et tal oli kael kange töökohustuste tõttu minu lauast õhtu jooksul 20 korda mööda kõndida ja pilku vältida. Miks ta seda teeb, ei tea- tere võiks ju öelda. Aga selge on see, et siinkohal teist ringi ei tule. Ei nii, ei naapidi.

Seega, palju õnnestumisi ja kordaminekuid esimesel ringil ja juhul, kui- siis ka mõistupäraseid teisi ringe!

Vaadake kõik oma kalendritesse! Ja tehke rist 12. märtsi peale! :))

2010-03-04T00:31:00.006+02:00

Sest siis meil jällegi mõnus- mõnus chill kontsert. Seekord ei ole Peeter Rebane ja Lauri Saatpalu, on hoopiski teised poisid... aga sama head ja omamoodi. Palun lugege ja hankige meie kodukalt enam infot: www.saka.ee

19:00 romantiline kontsert:

Jaan Sööt & Alen Veziko
“Pühendusega Naistele”

Jaan Sööti ja Alen Vezikot
seob laul “Vala veini”.

Kuula lugu SIIN :)

Pilet 150 kr
Piletilevis

Märts on "Hea teeninduse" kuu

2010-03-01T11:42:00.008+02:00

Hei,

Copisin ja Pastesin allapoole pressiteate teema kohta, milles ka meie osalised oleme: "Hea teeninduse" kuu on alanud! Palume lahkelt meid külastama ja tagasisidet andma. Meie oleme valmis :)

Pressiteade
Tallinnas, 1. märtsil 2010

Märts on Hea Teeninduse Kuu!

Täna algab terve märtsikuu kestev Hea Teeninduse Kuu, mille raames toimub mitmeid ettevõtmisi, teiste seas kampaania „Kiida teenindajat!“ ning parima teenindaja valimised. Kampaania kutsub klienti üles teenindajat kiitma ning hindama teeninduskohta soovitusindeksi abil.

Heateenindus .ee juhi Pille Pussi sõnul kutsub kampaania "Kiida teenindajat!" klienti üles kiitma teenindajat ning hindama teeninduskohta soovitusindeksi abil. “Indeks põhineb eeldusel, et head teenindust on inimesed valmis ka sõpradele soovitama. Lisaks teenindaja ja teeninduskoha ära märkimisele küsime kliendilt ka lihtsa küsimuse- kui tõenäoliselt soovitaksite seda ettevõtet oma sõbrale või kolleegile?“ selgitas Puss soovitusindeksi põhimõtet.

Märtsis toimuvad samaaegselt kolm teenindajate konkurssi, välja selgitatakse parim teenindaja Eestis ning eraldi ka Tallinnas ja Tartus. Konkursid toimuvad Heateenindus.ee veebikeskkonnas 4.-16. märtsini. "Usume, et läbi positiivse kogemuse tekib teenindajatel soov ka edaspidi paremat teenindust pakkuda," märkis Puss.

Kõik kliendid üle Eesti saavad häid teenindajaid kiita internetis aadressil www.heateenindus.ee. Samuti on võimalik kiidusõnad edasi anda numbril 1182. Kuu lõpus saavad enim kiitust pälvinud teeninduskohad tunnistuse ja uksekleebise „Kliendid kiidavad”.

Facebooki ajastu

2010-02-27T18:30:00.011+02:00

Täna sündis Facebook´ki uus grupp: Saka Cliff Hotel & SPA. Täna sündis ka uus liige: Santsu- Saka Mõisakass. Nüüd hakkab Santsu rääkima läbi Saka Cliffi suu... Meeldivate kohtumisteni Facebookis ;)

Kahe esimese tunniga tuli Saka Cliffi sõbraks 23 liiget :) Ja Santsu jõudis ka juba mitu postitust teha... Vaadake järgi!

Mulju nii ühe kui hiljem ka teise pildi peale siin ja saadki kohe vastavatele Facebooki kontodele :)

HEAD VABARIIGI AASTAPÄEVA!

2010-02-24T16:46:00.011+02:00

Avasin hommikul silmad... ja päike paistis. Küll mul oli hea meel! Eilne ilm ei lubanud uskuda, et täna kell 7:20 päikesetõusu ajal heisatav eesti lipp ka päikesekiiri näeb, aga võta näpust- nägi! :)

Ka teadsite, et täna, 24. vebruaril tõusus päike Jõhvi inimestele kell 7:26 ja tallinnlastele kell 7:37. Valastel siis umbes samal ajal kui Jõhviski.

Saatsin esmaspäeval kõikidele uudiskirja saajatele välja alloleva kutse tulla osa saama varahommikusest lipuheiskamisest Valaste joal- mõtlesin tükk aega, et kas mainin need päikesekiired ära või mitte. Aga mainisin siiski ja õigesti tegin (illustreerimaks Marten Lauri foto):

HEAD KAASMAALASED!

Olete väga oodatud osa saama
24. veebruari 2010
varahommikusest lipuheiskamisest Valaste joal.

Kell 7:20,
koos esimeste päikesekiirtega,
heisatakse
Eesti Vabariigi 92. sünnipäeva auks
sinimustvalge riigilipp.

Esinevad meeskoor Kaevur, Kiviõli segakoor Loit, Atsalama Segakoor ja Tammiku segaansambel. Pakutakse hommikuteed.

Võta kaasa oma parimad inimesed
ja enda sinimustvalged lipud
ning saage koos osa talvise aja
kõige pidulikumast momendist!

¤¤¤¤¤
Kell 12:00 toimub Saka Rahvamajas
aastapäevale pühendatud Mihkel Mattiseni kontsert. Sissepääs tasuta!

¤¤¤¤¤
Meie pakume omalt poolt 23. ja 24. veebruaril
majutust 300 kr inimese kohta,
mis sisaldab ka sauna- ja basseiniala
kasutamise 1,5 h vältel!

Vaata ka meie teisi eripakkumisi!

Ma ei tea, kui palju kohalikke inimesi see juhatas Valastele päikesetõusul eesti lipu heiskamist jälgima ja seega vabariigi sünnipäevale au andma... Aga kindlasti oli mu uudiskiri ka üheks nö. kanaliks, kust uudis teatavaks sai :) Igal juhul tuli meile nii mõnigi majutuja seoses sellega ja täna päev läbi käib sööjaid, kes vabariigi aastapäeva pidulikumalt soovivad tähistada.

Palju õnne meile kõigile Vabariigi aastapäevapuhul!

Tourest on läbi! Elagu Tourest!

2010-02-15T23:09:00.015+02:00

Täna tööle jõudes ja autost maha astudes vaatasin ma meie armsat, justkui näiliselt talveunes olevat maja ja mõtlesin, et ei tema tea midagi sellest hullust möllust, mis Tallinnas sel nädalavahetusel käis, mitte midagi... Selline sebimine, kisa, kära, palju autosid ja rahvast, pikad järjekorrad, ummikud ja igal sammul voldikute ja muude materjalidega ründavad majutusasutuste ja reisibüroode esindajad... :))

Hulgaliselt inimesi, kes tulid sihipäraselt otsima soodsaid messipakkumisi, kuid oli ka sihitult lonkijaid, need pidid jällegi jälgima, et teistele jalgu ei jääks... Ka seekordsel messil olid esindatud need, kes tulid pelgalt kõhtu täis sööma, need, keda ei huvitanud mitte miski muu, kui vaid saaks mõne pastaka- sorry, sest meil pastakaid ei olnud. Igaühele oma!

Meil oli hoopiski liivavalguskast :) Ja siis oli meil postkast. Pildistamise jaoks poster rõõmsa kohaliku rahvariides neiu ja kelmika kaevuripoisiga, kandmaks uhkelt kuldset kiivrit! Kuldsed kiivrid olid peas ka Märulibändi meestel ning meie endi kollased sallid paistsid juba kaugele silma!

Kõhutäieotsijate rõõmuks ka einelaud, kus Narva- Jõesuu silmud, Peipsi tint ja hapukurgid, Selisoo raba jõhvikad ning väga maitsev Kalvi mõisa leib. Ja ka see polnud veel kõik- oli Narva linnuse Põhjaõue Apteek erinevate maitseainetega. Ja lisaks veel kõiksugu tegevust peale heade pakkumiste, mis messi jaoks said koostatud.

Aga Ida- Virumaa on turismi kaardil! Ja kohe väga kõvasti- oleme siin pidanud viimase- vähem kui kümne aastaga järele rebima muule Eestile. Piltlikult lausa seitsme- penikoorma- saabastega. Kui aastakümneid on siseturist külastanud Pärnut, saari, Lõuna- Eestit ning Haapsalut, siis Ida- Virumaa on avastatud alles mõned head aastad tagasi. Nii ongi, et kohtame aasta aastalt järjest rohkem inimesi, kes silm säramas ütlevad, et me oleme teil käinud! Nii tore oli! Me tahame nüüd sõpradega tagasi tulla!

Aga ohh, kui hea on Sakal tagasi olla- vaikus ja rahu- tõeline lõõgastumiskoht! Astuge suurilma karussellilt maha ja tulge Sakka puhkama! Meie messipakkumine kehtib veel kaks kuud!

PS. Kui eelmise postituse ajal oli 600 Ida- Viru fänni, siis selle nädalavahetusega on juurde tulnud saja jagu- 695! Iga sajas saab auhinna! Saka pani auhinna välja 600-le, ehk siis suurele Ida- Virumaa sõbrale- Rannu Eimlale. Kes tahab saada 700- ndaks? ;)

Kohtume Tourestil 2010!

2010-02-10T00:10:00.010+02:00

Hei kõik rahutud hinged, kes reede lähenedes tunnevad kihku kuhugi spaasse suunduda ja need, eks talve saabudes hakkavad järjest hoogsamalt sirvima kõikvõimalikke puhkusereiside katalooge, kas teate, et selle talve kõige viimasemad ja paremad pakkumised on kõik koondunud Pirita Messikatuse all 12.- 14. veebruarini!

Kõik peavad tulema! Saadan teile ka MESSIKUTSE! Kliki lingile ja prindi välja, just nii palju kui vaja!

Kindlasti tasub tulla külastama IDA- VIRUMAA boksi, mis on siseturismihalli kõige lõpus, just seal kus nii paremalt kui vasakult poolt tulijad kokku saavad! Meie boksis on peale suurepäraselt soodsate ja soodsalt suurepäraste pakkumiste lisaks palju huvitavaid tegevusi- liiva peale joonistamine, sirmi taga pildistamine, Ida- Virumaa kaardi postitamine- postkast on ka kohal!

Samuti võimalus ka oma enda postkaart joonistada. Palju erinevaid mänge- memory, sõnamäng- kus kohanimes on tähed sassi aetud. Ole mees ja pane õige kohanimi kokku... Igaljuhul varuge aega, sest meie boksist niisama minema ei saa...

Kui te pole tähele pannnud, siis Facebook´is on loodud I da- Virumaa Sõprade kommuun! Lühikese ajaga on kommuuniga liitunud juba üle 600 fänni! Kas Saina oled juba Ida- Virumaa fän? Ma julgen arvata, et oled juhtunud juba meie blogi siinkohal lugema, siis võid julgelt ka end Ida- Viru fännide kirja panna :)

Mina olen kohal reedel ja laupäeval ning Kristiina reedel ja pühapäeval! Kohtumiseni messil!

Mõtteid turundamisest...

2010-02-07T11:28:00.007+02:00

Hei, hei...

Nii hullult tempokat nädalat ma sellest aastast isegi ei mäleta (viimane kord oli enne aastavahetust), nii töö juures, kui koju jõudes "töö juures". Mul oli vaja teha lühikese ajaga 4 kujundust. Estravellerisse, Maalehe reisierisse, venekeelsesse The Baltic Triangel´isse ja kõige lõpuks oli vaja õigeaegselt trükki lasta Touresti infoleht. Seega jätkus minu tööpäev hilise ööni kodus diivanil- tekki mähituna, kõrval kõik eluks vajalikud asjad, nagu mobiiltelefon, kodutelefon, telekapuldid, fotokas, USB-juhe, kohvi- või teetass ja kõige tähtsam töövahend- arvuti süles.

Üks asi on küll osta soodsat reklaami erinevates väljaannetes, kuid teine asi on see sõnum, mida seal levitada. Kui ikka midagi uut välja pakkuda ei ole, siis niisama reklaamida, et teate- meil on siin huvitav hotell, pole ka mõtet. Tükk aega ei tulnud mul jällegi mingit mõtet pähe... Hmm...

Selle kuue aasta jooksul (issand- jumal, mul tuli alles nüüd meelde, et mul sai ju 1. veebruaril Sakal 6 aastat täis!!! Aga palju õnne mulle!) on juba kõikvõimalikud kooslused erinevateks pakkettideks seotud ja iga korraga läheb üha raskemaks uute välja mõtlemisega... Küll on olnud majutus + bassein + massaažitugitool; küll on sama põhivalem ja + piknikukorv; küll + valgusteraapia ja + vannid...

Õigupoolest nende vannide juurde mul see mõte oligi takerduma jäänud. Vann, vann... hmmm- päris piimavann... Mis internett kirjutab päris piimaga piimavanni kohta... ohoo- nii palju kirjutab! Ja seal ei käigi ainult piim, vaid ka meresool ja mesi ja paar tilka eeterlikku õli- õlil on tegelikult mitu tähtsat funktisooni kogu selle piimavanni juures, esiteks neutraliseerib see piimast jääva maalõhna :) ja jätab naha lõhnavalt niisutatuks, teiseks on see, et tänu sellele paarile tilgale õlile on vanni hiljem mitu korda lihtsam puhastada.

Kodus jändasin kolm päeva nende kujundustega ja töö juures ajasin muid hotelli ja ka viruturunduse asju. Lahe- seega saavad nüüd minu maitse ja mõtte järgi kujundatud Ida- Virumaa postkaardid ja üks lahe bänner, mille taha minnes ja pea vastavasse avausse pannes, saab ühe vahva pildi sõpsidest klõpsata :)

Ja seda kõike püüan turundada läbi eestluse ja kohaliku rahvusliku eripära- see mulle meeldib. Kas teate üldse, milline on Jõhvi naise seelikumuster? Ei tea? Mina ka ei teadnud kuni selle hetkeni, kuni mõtlesin enda jaoks välja, et I- Virumaad on vaja läbi eestluse turundada. Näete, selline rõõmus muster! Tänud Kristile Toila Spaast, kes selle mulle kätte juhatas :)

Kusjuures tänases lehes, laupäevases Põhjarannikus siis, kirjutatakse ühest noorest Toila piigast, kes valmistab rahvarõivaid. Ja just kohalikke. Ta alustab lausa lõnga värvimisest ja kanga kudumisest. Ja seal artiklis ta kiidab ka, et Jõhvi triip on nii ilus- kuni 9 värvi!

Siin kõrval nüüd esmane eskiis sellest bännerist, kust inimesed hakkavad end rõõmsalt fpildistada laksma. Põhimuudatused lasin kaevuri juures teha. Esiteks- kiiver kuldseks! Eks ole põlevkivi ju pruun kuld ja Viruturundajad on kuldseid kiivreid kasutanud juba aastajagu- nii eelmisel messil kui ka Laululahingus. Siis lasin selga joonistada tunked ja püksisääred saabastest välja tuua. Idee selles, et vältida juhuslikku kokkulangemist venepärase rõivastumisega. Tüdruku seelikus on Jõhvi triip esindatud ja kujunduses karukella ka! :) Lõplikku varianti pildistamisbännerist saab siis näha messil kohapeal!

Ahjaa- meil Viruturunduses oli ju tohutu diskussioon, et kas turundada läbi eestluse või läbi mutlikultuursuse. Inimesed siin, kes kiidavad meie piirkonna multikultuursust, ei saa aru, et see siseturisti siia ei meelita. Kui nad aga ON juba siin, siis vaatavad meeleldi meie multikultuursed objektid ja tantsu-, laulukollektiivid ka üle. Aga siiameelitamine selleks, et sünniks otsus kas minna Ida- Virru või Valka, peaks minu arust olema tõendamine, et see siin on samamoodi eestimaa osa, räägitakse eesti keelt ja ollakse eestimeelsed. Te ei usu või? Arvate, et kõik teavad seda... teavad, aga muuhulgas ka seda, et nende eelarvamus paiga suhtes on suur ja et siin selle paiga maine on kehva. Üldlevinud müüdid, mis I-Viru kohta käivad, on järgmised:

See on kaugel!
Seal pole midagi teha- igav!
Seal on palju venelasi :(

Rohkem polegi esialgu vaja.

Aastajagu vana on meie uus slogan- "Ida- Virumaa: Lähemal kui tundub, lahedam kui arvad!" See aitab kummutada kahte esimest müüti. Muidugi ei jäta me müütide murdmist pelgalt slogani ülesandeks, vaid oleme kokku pannud aukartust äratava ürituste kava, mis muudkui täieneb. Vaata siit: ÜRTUSTE KAVA. Ja teinud selle ka nüüdsest nähtavaks www.elu24.ee, mis postimees on-line alt inimesteni satub. Siiamaani olid seal vaid VIRUMAA uudiste all Lääne- Viru tegemised ja toimetamised.

Aga see, et meil on palju venelasi siin, seda kuvandit päris ümber lükata ei saa, küll aga saab seda pehmendada, turundades vastukaaluks Jõhvi triipu, karukellamustrit (mis pildi peal näha), jne.. võimalusi on palju... Põhiline, et eestlust ja rahvuslikkust.

Kohapeal on aga võimalus turisti üllatada piirkonnale iseloomuliku multikultuursusega. Aga minu arust ei saa multikultuursust rakendada selle vankri ette, mis peaks siseturiste Ida- Virusse tooma. Pakun, et see ei tööta. Või siis mitte nii tõhusalt, kui turundades piirkonda eestlusega.

Ja panengi sellega oma tänasele jutule punkti-suure sinise karukellaga :)

Lund, lund, lund.... terve tund sajab alla...

2010-02-04T15:17:00.009+02:00

... lund, lund, lund- taevaluugid on pärani valla.
Põsk õhetab sul, nagu suislepaõun,
karget lusti on täis sinu tõsine põu...
Lund, lund, lund- terve tund, langeb lund...

See on üks nendest lauludest kaugelt lapsepõlvest, mis mul Kohtla- Nõmme klubis Eerika Kõllo juures laulmas käimisest siiamaani peas on ja mida ka alati laulan, kui lund sajab... Nii see lihtsalt on- ma ei tea, miks :)

Kui tuul, nõnda kiireks su suusapaar saab,
su ümber on lumised metsad ja maad.
Siin hang nagu karu näeks und
seal kuusede habe täis lund....

Meie hanged siin Sakal aitavad aimata küll mitte enam karu talveund magamas, vaid mammuteid lumeteki all... :) Või kuidas teile tundub kõrvalolevalt pildilt?

Tänases postimees on- lines oli ka artikkel, et Ida- Virumaal on kõige paksem lumekiht. Maal on sellest lumest kõige parem osa saada. Meie mõisapark on paksu lumevaiba all- siin seal vaid uudishimulike hotellikülaliste jalajäljed eelmiste kordade lumes sumpamistest.

Täna hommikul tööle tulles vaatasin, et teise korruse üks aken on lahti ja aknast vilgub välja... põrandahari :) Jah, mu silmad ei petnud mind- meie toateenija Virve püüdis tuppa rohkem valgust tagada, sest aknalauad on kogunud nii palju lund, et aken on poolenisti kinni.

Üks haavikuemand just haake siin teeb,
ta jälgedes lumi ent tuiskab ja keeb.
Siin männid, kel parukad peas-
seal kaskede noorikud reas....

Lund, lund, lund terve tund sajab alla, Lund, lund, lund taevaluugid on pärani valla...

Küsite, et kas meie maja ümber ka suusatada või kelgutada saab? Kelgutada saab- kelke laenutame ja pepulaudasid samuti. Suusaradu pole, sest kuidagi nadi on konkureerida kahe suurepärase suusakohaga, mis meil siin vahetus läheduses on.
Esimene neist on Kohtla- Nõmme Suusakeskus www.talvekeskus.ee ja teine Pannjärve Tervisekeskus www.tubing.ee ja http://www.illukavv.ee/tkeskus/ .

Panen teile ühe väikese pildi ka Pannjärve tuubirajalt, mille eelmisel nädalavahetusel üles võttis Marge K. :)

Talvselt talvist talve!
.

Meri on jääs..., aga südamed soojad :)

2010-01-27T10:30:00.005+02:00

Jah, nüüd on siis meie meri ka jääs. Veel nädalapäevad tagasi auras ta mis kole, kuid nüüd on vaikus. Suur valge maa ja vaikus :)

Igaüks kujutab ette, milline on jäätunud veekogu, aga kas te ka teate, milline on ta mõned päevad enne lõplikku jäätumist? Selline!

Ida- Virumma turundajatel on praegu kiiired päevad.ja kuumad südamed. Käib ju kõva ettevalmistus Tourestiks. Saadakse kokku grupiti ja kambaksesi, saadekse listi ajurünnaku käigus sündinud uhkeid skeeme. Ma ütlen teile, sest tuleb üks kõige vingem messiväljapanek!
Kõik peavad Ida- Virumaad siseturismihalli lõpust otsima tulema! See on tunduvalt lähemal ja arvatavast hoopiski lahedam koht!
Kohtumiseni!

Lõõgastuspakett Saka moodi: 600 kr kahele :)

2010-01-17T13:04:00.013+02:00

Just, just! LÕÕGASTUSPAKETT nädala sees vaid 600 krooni kahele. Mõtlete, et no kessee nädala sees ikka kuskil spaas käib? Teate, käib! Ja päris palju :)

Aga nädalavahetusel tulijaile on ka soodne hind- 1040 asemel 852 krooni. Muidugi on nädalavahetuseveetjaid ikka tunduvalt rohkem :)
Kliki bännerit ka, siis satud meie kodukale ja saad lõõgastuspaketist rohkem teada ;)

Aga lõõgastuda on hea ja lõõgastuda on ka väga vaja... Paki oma suplusriided ja torka spaasussid kotti, haara diivani pealt oma parimad inimesed kaasa ning keerake autonina koduhoovist välja. Kuhugi spaa suunas... On see siis Saka või mõni teine vahva spaahotell :)

Meie maja soodne lõõgastuspakett kehtib kuni veebruari lõpuni. Vaata siit lingilt rohkem ka teiste erisoodustuste kohta :) ja nagu näed, neid polegi nii vähe...

Kaunist lõõgastavat talvemuinasjuttu!

PS. Pean nüüd lõpetama, sest läheme nüüd Pannjärvele tuubitama www.tubing.ee ja peale seda Sakale sauna ja basseini! Kas tuli isu peale? Mmmm... :) Aidaaa.....

Talvemuinajutt....

2010-01-13T18:20:00.010+02:00

Ei saa mitte vaiki olla.... Nii ilus on, et lihtsalt hing jääb kinni... just nii, nagu on kinni jäänud niiske talveõhk ning külmunud kauniteks jäänõelteks, mis vahvaks härmatiseks on kokku kogunenud nii puudele, põõsastele, pargipinkidele kui laternatele. Mis siin nüüd loetleda- kõik, mis väljas, on saanud kui muinasjutulise härmatisekatte.

Tänane hommik hakkas minu jaoks väga varakult. Kell kaheksa oli väljasõit Rakvere Aqva Spaast (soovitan!), see tähendas, et äratuskell helises 6:45 (!!!), et jõuda piisavalt üles ärgata ja ka hommikusööki. Kes mind tunneb, see teab, et mitte miski ei maitse mulle paremini, kui hommikune uni.

Ja just tänaseks olime omaniku ja võtmeisikutega kokku leppinud kella 9-se koosoleku eelmise aasta kokkuvõtmiseks ja uue aasta eesmärkide püstitamiseks. Nii ma siis uljalt kulgesin mööda varahommikust ja suhteliselt veel hämarat rannikupealset. Nägin selgelt, et olen hiljaks jäämas, kuid pilt, mis mulle autoaknast avanes, tasus imetlemist- seega siis ka tavalisest veidi aeglasemat sõitu... Loodus oli sedavõrd hingemattev, et pidasin juba hotelliteel veel kahel korral auto kinni, et fotoaparaadiga paar klõpsu teha.

Koosolek oli konstruktiivne, rääkisime paljudest asjadest... Nali, naljaks, aga eelmine aasta lõppes meile ootuspäraselt- otsad tulid otstega kokku. Kõige tähtsam see, et ei riigile, tarnijatele ja töötajatele võlgu pole. Oleme kenasti jätkusuutlikud ja ei näe takistusi, mis võiks kahtluse alla seada meie teenuse kvaliteedi. Hoiame taset ja avame suvel oma ajaloolise mõisamaja. Peagi tahan sellest ka pikemalt kirjutada.

Õhtu saabudes pidin (loe: olin sunnitud) ka fotoaparaadi kotist välja otsima ja paar ülesvõtet tegema- no niiiii ilus on. Jumal tänatud, et elame Eestis! Eksole!
.

Bobisõit :)

2010-01-06T23:04:00.006+02:00

Töölt koju saabudes püüdsin koduuksel kõigest väest meenutada, et mis asi see oli, millest pidin täna kindlapeale kirjutama... Kulm on kirpas ja silmad meenutamisest hirmsasti kissis... Aga isuäratav söögilõhn köögist viis need viimasedki tööga seotud mõtted minema.... Hmm...

Nüüd siis tuli meelde- töölesõit on kui bobisõit!!! Et kuidas? Niimoodi ongi- Tallinna maanteelt ära pöörates on vaid üks sõidurida, mis on ääristatud selliste kõrgete meetriste lumehangedega :)

Ja nii me siis kihutame seal oma autodes kui bobikelkudes kes tööle, kes lõõgastuma... Homme teen pilti ka. Täna koju tulles jäi fotokas tööle. Päevavalges polegi midagi aru saada ja pildistada, sest kõik on ühtlaselt valge... Õhtul koju tulles on hulga põnevam :)

Head bobitamist teilegi :P Loodan, et teil oli ka mõnus lumine kolmekuningapäev!

PS. Täna, 07.-ndal kuupäeval tööle tulles oli mu bobisõidurada kadunud... seega pilti ei ole praegu :( Lihtsalt sahk oli käinud... Aga ega lumi siis taeva jää :)
.

Head Uut Aastat!

2010-01-02T12:33:00.014+02:00

Täna on siis aastanumbriks 2010- läheb tükk aega, kui harjume seda sujuvalt, ilma koperdamata kirjutama. Esimese hooga tuleb ikka 2 ja seejärel klaviatuuril kibekiiresti kaks nulli... siis saab kibekähku üks neist kustutatud ja niimoodi aastanumber õigeks parandatud.

Niisiis, millest ma siis teile täna kirjutan... ei tea, polegi nagu erilist teemat... :)

No olgu, olgu- meie rahvuslikus stiilis aastavahetuspeost tahtsin ma kirjutada- see oli nii äge, et veel täna, kaks päeva hiljem, on mul terve keha (loe: sääred, kintsud, selg, õlad, kael, käed) valus sellest meeletust tantsimisest, nendest lõpmatutest reilendritest, polkadest ja hääl kähe laulu kaasa üürgamisest...

Mis aga meie peo eriti mõnusaks tegi, olid väga vahvad peolised ja muidugi bänd Folksell (püüdsin kramplikult õieti kirjutada- kes teab, see teab ;)). Kusjuures seoses bändiga oli mul poolteist tundi enne pidu, ehk siis kell pool kuus täielik paanika. Helistasin Kulno Malva, kes bändi akordionist ja torupillimängija, mobiiltelefonile, mis oli kinni või asus teeninduspiirkonnast väljapool... Ja niimoodi kolm korda!!! Mul käisid juba igasugused mõtted peast läbi, et mis nendega on juhtunud (tee ja ilm olid autosõiduks kõike muud, kui sobivad) ja siis et kui nüüd bändi ei ole, et mis meie peost saab... Aga neljas kord helistades, võttis reibas Kulno toru ja teatas, et nad kohe- kohe kohal :)

Neile, kes see aasta meie peost eemale jäid või ei mahtunud enam kampa, kirjutan siinkohal uuesti üles ka meie kava.

19:00 peo algus, tuli tulla alla restorani ja kaasa võtta toanumbriga visiitkaadrid, et loosimist läbi viia. Tõsteti ette head ja paremat. (Muide, mul on alati iga peo alguses paanika, et kas ikka süüa jätkub- jätkus ja jäi ülegi.)

20:00 alustas bänd Folksell. Kohe läks kõvaks andmiseks- repertuaaris oli parimatest paladest parimad ja seda siis nii neilt endilt kui ka erinevatelt tuntud eesti bändidelt. Sekka kõvasti torupilli... Väga palju emotsioone, nalja, naeru ja vaidlemist pakkus üks ringmängumoodi ringtants, mida me ei saanudki ringis tantsida, sest meid oli nii palju ja ringi jaoks ruumi nii vähe. Lõppuks olime rivis- paremale liikumine käis tibusammudega ja vasakule liikumine käis kukesammudega. Ühest otsast jooksis mees teise otsa, selle jooksuaja me nikutasime pea ja jalaga... jaaa läks uuesti otsast peale :)))

Vahepalaks niipalju, et need kaunid õlekroonid ja jõulutähed valmistasid meile Järve Gümnaasiumi algklasside õpilased. Me ei osanud uneski näha, et need tulevad nii ilusad. Igal juhul suur tänu neile tublidele õpilastele koos oma klassijuhataja Reedaga :)

22:00 korjasin kõik need toanumbritega visiitkaardid rahva käest kokku ja läks loosimiseks. Teate, mis oli tore- kõik inimesed olid end rahvusliku atribuutigaga rohkemal või vähemal määral varustanud ja kaunistanud- seega, pidu võeti väga tõsiselt!

Ja loosimine algas.... Fortuunaks sai pisike tüdruk nimega Annabel, kes julgel häälel numbreid ette luges. Kuna pidu võetigi tõsiselt ja kõikide tubade, ehk kambrite, nagu sel rahvuslikul õhtul neid nimetasime, elanikud kvalifitseerusid loosimisse, siis loositi 30 toa vahel välja 7 auhinda. Ja see polnud veel kõik- tagavaraks oli veel kinkekaart Romantikapaketiga, mis läks pealaest jalatallani rahvariides paarile, kes tundus lisaks olema ka eluaegne rahvatantsupaar, sest nende jalg oli nii kerge ja selg oli nii sirge ja väsimuse märki ei näidanud nad hetkeski välja. Olid esimeste ja viimaste seas tantsupõrandal ja teenisid lisaks peaauhinnale ka kaaspiduliste imeltevaid ja samas kadedaid pilke :)

23:00 saabus kummaline näärivana koos veel kummalisema käppkindaga... Aga kahekesi koos ajasid nad tõsis nääriasja. Kingikott sai päris suur ja raske- nii nagu ma juba mitmel korral olen öelnud, võtsid kõik peokülalised etteantud teemat ja lisasoovitusi väga tõsiselt :))). Kingipakkide lunastamisega läks üle poole tunni, lugemas käis nii noori kui vanu, nii mehi kui naisi... Näiteks meie pere jaoks tuli kingitus ja seega ka väljalunastamisluuletus täieliku ootamatuse ja üllatusena. Suur tänu Sulle, Ivi!

00:00 oli kogu see kamp juba väljas ja ootas tuleskulptuuri süütamist. Ja siis see juhtuski. Meil oli oma pikka kasvu Välek Vibulane, kel oli tuli.... Ja nii saabuski uus aasta ja nii süttiski meie tuleskulptuur... ja põles ta oma hea 15 - 20 minutit. Väga ilus ja omamoodi oli. Või kuidas teie arvate?

HEAD UUT AASTAT! Shampusekorgid paukusid, kõik soovisid läbisegi kaunist uut, kallistati ja patsutati teineteist. Lund muudkui sadas tasakesi nagu päris muinasjutus. Tasa, tasa...

00:20 oli meie Talvepaviljonis (suvel loomulikult Suvepaviljon :)) tööle pandud elektripliit ja süüdatud küünlad, et saaks tina valada... Ja meie peorahvas oli jälle nagu üksmees väga tõsiselt võtnud minu tuppa kirjutatud kirja, kus palusin õueminekuks esiteks riidesse ilusti panna ja teiseks neile toalauale valmispandud hoburauakujulised tinad tasku pista.

Kõik tulidki oma tinadega :) Ja teadmiseks, et tinavalamine pole mingi kerge töö- õnne nimel tuleb kannatlik olla ja vaeva näha. Tina hakkas sulama umbes 10.-dal minutil panni või leegi peal/ kohal hoidmisest :) Ja nii said viimased õnnelikud tinalised tuppa alles peale ühte öösel.

Niikaua kui meie õues trallisime, olid meie tublid ettekandjad Margit ja Eva kohvid ja teed välja toonud ning Pireti küpsetatud imemaitsvad kringlid lahti lõiganud... Ahh, kui hea- soe jook ja kodune kringel... Mõne aja pärast läks aga uuesti marineeritud räime ja kasukat!!! :)

Bändimehed lõpeatsid paljasjalgselt kell kolm. Allesjäänud pidulistel surusid nad kätt ja tänasid seeläbi omaltpoolt laheda peo eest. Viimased külalised lahkusid restoranist kell viis. Mina ise sealhulgas. Hommikusööki ma aga ei jõudnuki.... :)

HEAD- HEAD UUT- UUT AASTAT!

Head vana aasta lõppu!

2009-12-31T11:12:00.006+02:00

Täna saab siis meie majas toimuma üks vahva eestipärane aastavahetuspidu! Sellest saan ma järgnevatel päevadel kirjutada. Luban ka, et teen palju pilte :) Aga enne veel, kui ettevalmistusi tegema lähen, kriban teile siia ühe vahva salmi soovimaks kaunist vanaaastalõppu!

Ükspäev töö juures ümbrikke avades leidsin ühe seest õhukese raamatukese pealkirjaga "Kiiksuga jõulusalmid". Suur tänu ka siinkohal saatjale :) Eriti meeldis mulle sealt üks lühike luuletus pealkirjaga

"Kummal meist on kingitus?"

Kui seina äärest läinud pink,
on kambris ilmselt pingitus.
Kui vaagnalt nahka pandud sink,
jääb laua peale singitus.

Kui jõuluvanalt käes mul kink,
siis kummal meist on kingitus?

:))

Igavesti ägedat vana- aasta lõppu!!

Panen ka siinkohal kõikidele südamele, et ärge unustage õnnetina valada, sest peame ju endast kõikoleneva tegema, et kindlustada järgmisel aastal suurem edu, paremad kordaminekud ja õnnelikum elu!
.

Oma töötajate pidu!!!

2009-12-25T13:08:00.019+02:00

Heee- 23. detsembril oli meil oma töötajate pidu. Sai sööki, sai jooki, sai priimat pannkooki...

Selle aasta osavõtt oli väga suur, erinevalt eelmisest aastast, kui esiteks jäime kuupäeva paika panemisega jänni- ootame ju tavaliselt, et kuidas majutustellimused kujunevad ja siis vaatame kõige vabama päeva, et pidu korraldada, teiseks olid inimesed ootamatult tekkinud kuupäevaks omad plaanid juba teinud....

Seekord oli meil rohkem õnne- 23. kuupäev oli pikalt tühi ja nii ta ka jäi- seega saime rahulikult pidu pidada.

Kutsusin ka üllatuskülalised- Väikse Terje, Beriti ja Kristeli. Suurem osa ei teadnud nende tulekust midagi ja üllatusmoment oligi täis kiljumisi ja kallistusi. Muidugi oli ka hea meel, et üllatuskülalised võtsid kutset kuulda ja tegid kõik võimaliku, et kohale saada. Berit Vokast ning Terje lausa Tartust ja Kristel Tallinnast.

Enne veel, kui saime kuuse alla päkapikkude poolt toimetatud kingipakkideni minna, olin peo õnnestumiseks üles otsinud Orkutist Saka Cliffi Kommuuni (mille Kristel omal ajal püsti pani- suur tänu siinkohal uuesti talle :)) ja sealt valikuliselt erinevatest foorumitest kilde kokku kogunud. Lugesin neid ette- sai palju naerda, meenutada igasugu krutskeid, mis korda on saadetud ja mõnede kohta ka näiteks selgitusi küsitud... Kahetsusega peab mainima, et enamuse jaoks jäigi selgusetuks, et kuidas on võimalik kolmekesi 103 toas magada??? Margus?? :))) Nendele, kes ei tea, siis 103 tuba on meie hotelli kõige väiksem tuba. Kutsume seda hellitlevalt bussijuhi sviidiks :))

Sai ka esitatud valikulisi väljavõtteid läbi kuue aasta kogutud seletuskirjadest. Hea uudis nende seletuskirjade osas oli see, et viimasel kahel oli lisandunud ainult 1 seletuskiri. Ühe tütarlapse seletused olid kantud pidevast hommikuti magama jäämisest- ta töötas administraatorina ja ei suutnud kuidagi üles ärgata- nii juhtuski, et hommikusöögikokk kõndis nõutult kella 5 ajal ümber maja, sest uksed olid kõik ilusti lukus... Üks noormees kirjutas kogu aeg esseesid teemal, et ta enam mitte kunagi ei joo ja Terjele seeläbi südamevalusid ei põhjusta. Kirjas oli ka kild: "Sain aru, et töö on tähtsam kui alkohol!" :)))

Siinkohal kõikidele meie endistele töötajatele tervitused. Oleme põnevaid aegu siin majas veetnud...

Omaniku abikaasa Eha oli suurt vaeva näinud ja meie jõulukingid ilusti ära pakkinud. Sees oli purgike mett ja lisaks veel ka omavalmistatud kaardike jõulusoovidega. Väga soojad kingitused :)

Nii nagu eelnevatelgi aastatel, hakkasin mina Jõuluvana asemikuks maa peal. Kutsusin aga inimesed välja ja lasin endale lugeda... Kõik oskasid lugeda ja keegi ei saanud tukast sugeda :) Panin siia Elly pildi, kellest on Blogis vähe juttuolnud, aga kes on üks ütlemata tragi ja tubli tüdruk, nagu suurem enamus meie töötajatest. Vaadatke pildilt ka armsaid jõulupakke!!!

Erilise üllatuse tegi aga Janne. Nii nagu ta end nimetab- köögi Janne. Tema tuli hoopiski ja pani minu, ehk jõulvana kingitust lugema. Ja kui ma nüüd tagantjärgi hästi meenutan, siis ta ise pääseski puhta nahaga st. luuletust lugemata. Ütles, et mulle on tema kätte jäetud üks jõulusokk ja kaart on küljes, et see peaks kuuluma mulle. Ja nii ma seal kokutasin, sest lootsin nagu iga aasta ilma luuletuseta pääseda. Jõuluvanad ju ei loe endale luuletusi... Aga ei.... :)

Aga üllatuste poole pealt polnud see veel kõik- Piret, see magus tüdruk (magus selle pärast, et ta küpsetab ju meie maja kringlid ja tordid) oli valmistanud terve kandikutäie kauneid piparkooke, millele igaühe nimi peal. Ilusti pakitud tsellofaani ja lips uhkelt peal. Nii armas.... nurr... Aitäh, Sulle Piret, veelkord!

Pildi peal jäid Sul küll silmad kinni, aga seda suurem ja siiram on Su naeratus :)

Rahvas imestas, et miks omati ma enne pidu teise saalipoole laudest tühjaks tassin- mul oli vaja ju teatevõistluse sündmuskohta ;) Et siis, kui rahval kingid juba käes ja meeled veelgi rõõmsamad kui enne, seltskond kahte võistkonda kamandada ja teatevõitslust alustada! Tuli Marguse võistkond ja Tarvo võiskond ja ette oli valmistatud ka teatevõistluse nö. laud.

Esiteks, tuli padjalt vana padjapüür maha võtta, siis kurk kondoomiga varustada, seejärel tomatiga ümber posti joosta ja tagasi. Siis padi taas padjapüüri toppida ja viimane pidi algatama oma meeskonnaliikmete nööri otsa ajamise.

Suurt jooksu, kilkeid ja naeru oli terve restoran täis. Väga hoogsad ja vilunud (töö)võtted. Patjadel püüride kiired eemaldajad ja uuest pealepanijad saavad kindlapeale rakendust ootamatute külaiste puhul, kui vaja välgukiirusel tuba koristada ja seal pesu vahetada... Osavaid kurgikäsitsejaid saab edukalt rakendada..... köögis (?) koos tomatijooksjatega...

Ja meeskonnatöö eest end kiiresti ühe nööri otsa ajadad, saavad kõik plusspunktid! Väga tublid sooritused!

Ja kuidagi nii ruttu sai see läbi... oleks kohe veel tahtnud. Lõpuks võitus muidugi sõprus :)

Järgnes anekdootide vestmisvoor, kus hiilgas muidugi Tarvo! Teised, sealhulgas ka mina, proovisid talle konkurentsi pakkuda, aga tuleb tõde tunnitsada, ei tulnud see meil nii hästi midagi välja...

Riburadapidi oli aga pidulisi vähemaks jäänud. Mina lahkusin kelle 11 ajal, kuid järgmine hommik kuulsin, et pisike pundike oli vapralt varaste hommikutundideni vastu pidanud. Ja kuulsin ka, et kõigile pidu väga meeldis.

Rõõmsaid jõule, kullakallid!

Meil on Päkapikud käinud, aga mina neid ei näinud...

2009-12-22T20:34:00.007+02:00

Nägin raamatus vaid ridu-
nüüd on meie majas pidu :)
.

Ahjaa- aastavahetus on välja müüdud :)

2009-12-17T00:46:00.008+02:00

Kes oleks soovinud ka osa võtta, peab järgmiseks aastaks juba ära broneerima! Võib otse mulle kirjutada :) Aga need, kes on end meie uudiskirjade saajaks registreerinud, need saavad jooksvalt uudiseid kõikide meie soodsate pakkumiste, ürituste ja muu huvitava kohta.

Uudisikirja saajaks registreerida saab end SIIN:

Nüüd kõik magama! Homme on jälle tähtis päev- homme on viimane vestlusvoor Ida- Viru Turismikoordinaatori valimisel. Ütlen teile niipalju, et esimene voor oli looturikas ;)
.

Järelkaja Säsile...

2009-12-17T00:17:00.010+02:00

Üks klient kirjutas kirja, et soovin kahest tuba ja massaaži, basseini, sauna ning pileteid kontserdile ja... lund ka!

Ja nagu tellitud, oligi lumi meil ilusti kontserdi ajaks maas. Käisin veel ise luuaga rajakest sisse pühkimas ja leidsin, et meie luud pühib küll hästi, aga on minu jaoks lühike.:) Jäägu seega iga kingsepp oma liistude juurde.

Kell oli nelja ringis ja olin just vastuvõtuletis valvet pidamas, kui mõtlesin, et peaks muusikutele helistama ja küsima, et kas nad on juba poolel teel... Ja sama hetk astusid Saatpalu ja Rebane uksest sisse. Tundus, et Lauri polnud meil esimest korda, sest koheselt tšekkas ta üle meie tugitooli ja tervitas suure häälega meie mõisakassi :))

Koos sättisime siis kontserdipaiga valmis- kes tassis laudu/ toole, kes sättis oma aparatuuri üles... Võite aimata, kes millega tegelesid ;)

Siis hakkas aga rahvas tulema. Tuli ja tuli ja muudkui tuli... Mul on alati enne üritusi väike närv sees- kas ikka rahvast tuleb, kas ikka kõik sujub ja kas rahvas ka rahule jääb... Seekord oli inimeste arv teada, sest mis siin ikka heintelt ennustada, sõlmisin Piletileviga lepingu ja saame nüüd ise piletimüüki jälgida...

Kuhu ma jäingi- ah jaa- rahvas tuli! Kõik sujus! Ja kõik jäid ka rahule- nii rahvas kui ka Säsi-dandem. Kontserdi kohta sobib aga väga hästi kasutada Lauri enda sõnu eestlaseks olemist parodeerides: "Midagi halba pole öelda!" :)))

Kui Lauri Saatpalu nime ja häält on kuulnud suurem osa eesti rahvast ja kui veidi väiksem, aga arvastatavalt suur osa on tema paadunud fännid, siis kindlasti on sootuks vähem inimesi, kes ei tea, või teavad vähe seda meest, kes Laurit (ja mitte ainult) kitarril saadab. See mees on Peeter Rebane. See pole see Peeter Rebane, kes impordib kuulsaid lauljaid ja ehitas Solarist. Et te teaksite, noh!

Mul endal oli ka suurepärane võimalus Peetrit näha kuu aega tagasi Jõhvi Kontserdimajas esinemas. Seal saatis ta koos bändiga kitarridel aga Katrin Mandelit, keda mäletatakse kui esinejat nimega Kate! Nende omavahelisest-palade ja lugude vahelistest jutustamistest tuli välja, et nad on omavahel koostööd teinud juba ligi 13 aastat, kui mu mälu nüüd ei petnud. Ja Peeter on arranžeerinud suure hulga Kate lugusid. Ja muide- Kate on nagu Saatpalu, aga naissoost. Kodus otsisin kohe välja Kate plaadi, see, et mu poeg arusaamatu näoga küsis, et MIS SEE veel on, sellest ma siinkohal ei räägi sõnagi!

Igal juhul on Peeter üks väga tore muusik. Tema suur tulevik seisab veel ees. Vähe sellest, et suurepärane kitarrist- ta on ka väga kena inimene. No ilus on ta ka, aga seda ei pidanud ma silmas. Viisakas ja viks. Soe ja sõbralik. Rõõm kohe selliseid inimesi kohata!

Soovin teile kõigile palju kohtumisi ja teede ristumisi kenade inimestega. Just selles mõttes, mis ma siin kirjutasin! :)))

Kuulge, kas te muidu spaahunti teate?

2009-12-10T23:01:00.006+02:00

Aastavahetus spaas, vol. 3 - Meresuu, Grand Rose, Saka, Strand, Vihula Mõis

Hei, leidsin spaahundi blogist uudisenupukese ka meie uusaastapeo kohta. Nii armas, et Sabina (tema on see tore inimene, kes selle blogi perenaine on ja läbi oma kirjutiste ning spaauudiste jagamise kõikide spaa- fännide südameid võidab) oli paketi iseloomustamiseks meie hotelli lumise pildi pannud :)

Kaunist jõuluaega kõikidele blogijatele ja kõikidele lugejatele ;)

.

Aastavahetus vanade eestlaste viisi :)

2009-12-07T19:21:00.003+02:00

Sellel aastal ei tulnud mul kuidagi vaimu peale, et välja mõelda, mida uusaasta peoga teha. Teadsime, et niimoodi, kui eelmine aasta, tänases turusituatsioonis enam ei saa... Mis oleks midagi sellist, mida saaks kliendile pakkuda alla 1000 krooni?

Istusime Silviga tema toas ja palusin tal esilagne söögikalkulatsioon kokku panna. Tuletasime just meelde, et mis meil eelmine aasta laua peal oli...
"Verivorst? Ei, ei! Verivorstiga täidetud broiler hoopiski! Mis me siis see aasta teeksime...?", küsisin Silvilt. "No verivorst peaks nii või naa olema...", mõtiskles ta kuuldavalt.
"Teeme... mmm... verivorst täidetud... verivorstiga!", naersin mina, sest mõte, milleni mind see mõlgutus viis, oli rohkem kui naljakas!
"Tead, Silvi, me teeme vanade eestlaste jõulu- ja uusaastapeo üheskoos!"
Ja nii oligi mõte ja idee olemas...

Ja nii ongi pakett valmis tehtud, nüüd on kõik kokkulepped sõlmitud ja kogu teema 990 krooniga kodukal müügis. Jamis kõige vahvam- maja on juba aastavahetuseks 80% täis müüdud.

Mis kõik vahepeal on juhtunud...

2009-12-02T17:52:00.018+02:00

Jah, ma olen süüdi... Ligi kuu aega pole ühtegi sissekannet.... Kole lugu tõepoolest. Loodan, et te ei loobunud meie blogisse aegajalt sisse kiikamast ja ei vabastanud seda veebiaadressi oma "favoritside" alt.

Teate ju küll- nende loominguliste inimestega on ju jumala raske. Kui on kiirem ja kurnavam periood, siis ei tule see vaim mitte kuidagi peale. Tee mis tahad. Olen juba paar nädalat fotoaparaadiga ringi käinud, et mõni vahva teema "purki" püüda, kuid, mis seal salata, fotokas on kotti jäänudki... Mitte, et kirjutamist väärivaid seiku poleks olnud, oh ei- neid on küll.

• Kas või see, et maailmarändur Eva on Ameerikast tagasi.
• Ja meil on spaas ka uus töötaja- Kristi. Peangi kodukal ära parandama. He-hee... Saan nüüd sinna kirjutada ühe nime, sest meil on spaa tööl kaks Kristit :)

• Või see, et meil on ilusti hoo sisse saanud spaa- kabinet: maniküür, pediküür, depilatsioon, kulmud, ripsmed, värvimine, koolutamine, kunstripsmete lisamine ja kõik muu, mis sinna juurde kuulub :) Teenust pakub Terje Osijärv- väga naiselik, õrn ja hea käega spetsialist. (Nagu mõistate, on meil jälle kaks Terjet majas :))

• Vähe sellest, et meil on majas mitmeid inimesi, kellel on sünnipäevad ühel päeval, korduvad ka nimed... Minul ja Svetlanal on 10. juunil, Kristiinal ja hommikusöögi Merikesel on 16. juunil ning Tarvol ja Janal on 4. novembril sünnipäev.
Kristisid on meie majas olnud juba 4, Terjesid 3, Tatjanasid ka 3, Janasid 2, ja Kristasid ka 2 :) Kui ma nüüd kedagi ära unustasin, siis andke mulle andeks ja tuletatagu meelde! :)

• Või siis see uudis, et meie Margit, Eva (alles tulija kohe jälle läks) ja Janne käisid Egiptuses puhkusel- esimesed kaks 14 päeva!!! Tagasitulles olid nad nii pruunid ja... puhand... Vastik, vastik, vastik :)) Ma tahan ka kohe hirmsasti puhkusele- lausa kuu aega järjest!

• Siis veel see, et meie parkla on saanud uue katte, mis enam kuiva ilmaga ei tolma ja vihmasega ei määri :) Uus kiviga kaetud tee viib ka Meretorni, nii et seminarirahvas saab ka kuiva jalaga kohale :)

• Siis oli Marilaat Helsinkis- kus Kristiina ja Silvi käisid. Ja kus nad oma keeled soome puhumisega ära nikastasid. Kusjuures nad on ka ainsad meie maja inimesed, kes soome keelt räägivad.
Kristiinal suhtles seal täitsa vabalt, üks hetk oli ta näppupidi ühe küsimise peale soomlasega koos Ida- Virumaa kaardis mööda teid vedamas, kui talle see somm kuidagi "kahtlane" tundus. Üle õla moka otsast küsis siis meie omade käest, et: "Kas te näete sedasama, mis minagi näen?" Vastuseks sai innukad peanoogutused. Oligi Tarja Halonen temaga koos kaarti uurimas ja näpuga jälge vedamas :) Lahe, onju!

• Siis 11. detsembril toimub meil väga vahva kultuuritoiming SÄSI- Lauri Saatpalu ja Peeter Rebane esinevad oma ligi kahetunnise muusikalise kohtumisega meie majale ja rahvale. Tõotab väga mõnus- mõnus tulla... :)

Kui pärastpoole tuleb midagi veel meelde, siis kriban siia juurde ;)

See, et täna lõpuks sulepea kätte võtsin, sellel on tegelikult kolm põhjust:
1) Tarvo tuli täna mu tuppa ja küsis, et miks ma pole blogisse midagi kirjutanud... No nii samamoodi ma talle ka põhjendasin. (Muide, ta tuli end jälle järjekorda panema. Kes blogi algusest peale lugenud, see teab, mis järjekorda... Hi- hiii...)

2) Sain ka kirja ühelt kenalt inimeselt, kellega me tänu just sellele samale blogile tuttavaks saime. Me küll ei tea teineteist, aga minu puhul ta poole tohutu sümpaatia- tervitan Sind, Signe, siinkohal :)

Selline lugu. Aga ma luban, et enam nii suuri vahesid sisse ei jäta. Jõuluajal on palju millest kirjutada, uue aasta alguses tahan hirmsasti puhkust võtta- puhanuna tuleb vaim lihtsamini peale- teate ju küll... ;)

PS. Vaatasin, et seekordne kirjutis jäi teenimatult vähese illustreeriva materjaliga. Otsin siia juurde mõned pildid, et liiga igav poleks lugeda ;)
See pilt, millega ma aastavahetusepaketile emotsiooni andsin ja mille ka siia nüüd lisan, on eelmise aasta jõuludest, kus sõprade ja lastega Hiiumaal jõulu pidasime... Tervtused siinkohal ka R oose Linnamaja rahvale :)

Santsu igatses Kristiinat ;))

2009-11-07T17:03:00.010+02:00

Peale seda suurt tellimuste töötlemist, mis seoses Tudish- Piip kampaaniaga meie peaadministraatoril Kristiinal läbi tuli teha, saatsime ta puhkusele. Kohe kaheks nädalaks. Eks seeläbi oli meie teistel adminnidel kõvasti tööd teha ja kui midagi kusagil takerdus, siis andke, kallid kliendid meile andeks... :))

Need kaks nädalat läksid ikka väga kiiresti ja selle nädala esmaspäeval oligi Kristiina tagasi. Santsu tundis selle ülekõige rohkem head meelt. Või vähemalt oli tema see, kes seda sellisel erilisel kombel välja näitas, et ronis esimese hooga Kristiina tähtsale adminnitoolile ja keeldus sealt lahkumast :)) Kui Kristiina end aga kuidagiviisi Santsu kõrvale mahutas (loe: pressis), siis ronis kass ülbe näoga viimasele sülle...
Ja nii väga lahe meie Santsu ongi! :))

Tudish- Piip

2009-10-31T12:50:00.016+02:00

Lõpuks on meil kõik Tudish- Piip paketid arvutis :) Teate küll- need Rimi "hulludel päevadel" müüdud spaa- paketid. Poole detsembrini on meie nädalavahetused suhteliselt kinni broneeritud. Reeded ja pühapäevad peidavad endas veel pisut ruumi, kuid laupäevadeks saab vast majutust, kuid spaa- aegade saamine lähikuudeks sõltub kaugele etteplaneerimisest ja varakult broneerimisest :)

Tahate teada, et kuidas me sinna kampaaniasse üldse saime? Täpsemalt võib muidugi Estravel kommenteerida, kuid arvan, et oleme viie ja poole tegutsemisaasta jooksul pakkunud klientidele nii head toodet/ teenust kui ka mõistlikku hinna ja kvaliteedi suhet. See, et Estravel meile selle pakkumise tegi, näitab, et meie tase on piisavalt kõrge suunamaks meie juurde oma suhteliselt nõudlikke ja teadlikke kliente. Pakun, et see on usaldus... :)

Oleme koostöös Estraveliga ju varasemaltki teinud nii mitmeidki huvitavaid Kuldkaardi pakkumisi ja ju siis on kliendid meie poolt pakutavaga väga rahule jäänud. Eks see on ka üks suur põhjus. Meile on see muidugi kompliment ja suur motivaator samal kursil jätkata :)) Soovige edu meile!
.

Ah, et... mõni mõis? ;)

2009-10-17T14:14:00.011+03:00

Kaunist laupäevast päeva teile kõigile, armsad inimesed. Selline pilves ja vihmane ta on, aga- ah, mis sest- mõni mõis, nagu öeldakse... :)))
A, vot ei ole tegelikult mingi... mõni mõis :) Meie, Saka mõisast, on saamas uhke pärija endisaegsele hiilgusele... Fassaad kõik korda tehtud ja uksed, aknad ees. Natuke läheb veel aega, siis on väljast täitsa valmis.

Tavaliselt sõidan ma tööle ja töölt ära nö. AA ranna teed pidi. Siin mõned nädalapäevad tagasi, kui allkirjastasime Toila pargis turunduslepet, võtsin ma sinna suunda lühema tee, ehk siis piki meie mõisaparki ja läbi Saka küla. Endale üllatuseks nägin, et ehitajamehed olid majalt tellingud ja kiled maha võtnud ja välja oli "koorunud" õrn ja naiselik häärber :)) Suu jäi kohe lahti- nii ilus oli.

Kuna sel päeval oli mul suhteliselt kiire- terve suur seltskond ootas mind koos kolme kandikutäie suupistetega, mis tagaistmel minuga koos hoogsalt kurve võtsid, siis ei hakanud peatust tegema, et seda ilu fotoaparaadi plaadile jäädvustada. Aga sellest päevast hakkasin aparaati autos hoidma, et parajal momendil üks ilus klõps ära teha. Juuresolev pilt on tehtud 21. aprillil käesoleval aastal.

Küll oli aga siis mõni veoauto või traktor eksterjööril ees, või sadas vihma või sõitsin ma tööle minnes hooga Saka küla ristist mööda ja õhtul samamoodi hotelliväravast otse välja... hiljem alles lahti laksates, et oleks pidanud teise tee valima.... Aga eile oli seepäev, mil töömehed olid juba läinud, mil päike veel paistis ja ühtegi muud takistavat tegurit, et traktorite, et muu näol, mu plaani ei takistanud :)

Klõps ja klõps. Käes ta oligi- ilus ja ülevaatlik pilt meie uuest õrnades värvides mõisamajast. Tõeline iludus... Huvitav, miks ta mõjub mulle kui naisterahvas? Kas teile ka?

Kultuuritennis 2009

2009-10-12T18:36:00.013+03:00

Pean südamest vabandama, et mul järgmine asi ära oli ununenud- septembri algul toimus ju KULTUURITENNIS. Kirjutasin just artiklit TENNISE ajakirja, kui tuli meelde, et seda teemat ei olegi ma blogi veergudel kajastanud. See viga saab siinkohal otsemaid likvideeritud! Ja sada vabandust ka muidugi :)

Tennisesõprade teed on imelikud.

Nii nagu suurem osa teid ongi käänulised, niisamuti tõi ka üks eriti imelik ja käänuline tee Saka mõisapargi tenniseväljakutele ürituse, mis omavahel öeldes ja ette rutates ära mainides, sai nimeks KULTUURITENNIS 2009.

Kui nüüd kogu lugu jällegi lugejale algusest peale meelde tuletada, siis kohtusid ühe turismiteemalise saate filmimise käigus Saka Cliff Hotel & SPA hoovis Sepo Seeman ja Roman Baskin. Vastastikune äratundmisrõõm sai sellevõrra suurem, kui ilmnes, et mõlemal mehel on kirg ja nõrkus tennisemängu vastu. Meie uued kunstmuruga tenniseväljakud said nende poolt hindeks väga hea ning soov oma igapäevaseid kaasmängijaid uuele väljakule mängima tuua viis mehi mõtteni viia Saka mõisas läbi üks huvitav turniir.

Lühidalt oli siis nii, et sellel samal maikuu päeval, saate „Puhka Eestis“ võtetest grillpanni juures puhkamas, said löödud käed KULTUURITENNISE 2009 toimumise kohta Saka mõisa väljakutel. Kuna Roman ja Sepo on ise mitmekülgsed kultuuriinimesed, siis sündiski mõte suuremal või vähemal määral tiimid koostada ametivendadest. Kuna suvi tundus olevat väga hõivatud, siis peale põgusat kalendris sirvimist sai koheselt paika ka kuupäev: 06. september 2009 sai rasvaste tähtedega üles tähendatud.

Ja nii see suvi läks kui unenägu... Lisaks oli ilus ja päikesepaisteline, Saka mõisapark pakkus suve läbi aktiivset tegevust nii harrastusspordisõpradele kui ka kultuuri- hea muusika ja näitemängu armastajatele. Isegi üks öökino mahtus augustikuu viimasemal nädalavahetusel sumedasse suvekavva. Kõigest sellest saab aga rohkem lugeda Saka Cliff Hotelli blogist: www.sakaspaa.blogspot.com.

06. september tõi aga Saka mõisa kohale vihmapilved ja kogu meie üllas kultuuri- ja sporditoiming kippus pehmelt öeldes läbi kukkuma. Hommikust alates sai aknast taeva poole kiigata ja sõrmi ristis hoida ilmaolude paranemiseks, aga asjata... Viimasel minutil sai koostöö ja vastastikuse abi tähe all „rentida“ uhiuue, alles nädalapäevad tagasi avatud Jõhvi Spordihoone turniiri läbiviimiseks.

Loomulikult pole Spordihoone, ükskõik kui uhke kanada tammest valmistatud põrand seal ka poleks, kõige parem variant tennisemänguks, kuid inimesed olid kohale tulnud, täis energiat ja entusiasmi. Seega said nad lisaks toimuvatele turniiridele osaks ka tutvusele ühe eesti kõige moodsama spordihoonega, said osa Jõhvi viimase aja kiiretest arengutest Kukruse- Jõhvi tee remondiga ja oskasid Jõhvi kesklinna pidada ilusaks roheliseks oaasiks :)

Kellest said siis selle päeva tegijad? Lisaks ülalnimetatud kahele põhisüüdlasele olid kohal Romani imporditud Tõnu Kaljuste ja Ants Leemets ning Sepo poolt Raimo Pass ja Madis Kalmet. Jõhvi Spordihoones mängiti üksikmäng tennises (I Raimo Pass, II Roman Baskin, III Ants Leemets) ja paarismäng sulgpallis (Roman Baskin ja Tõnu Kaljuste).

Nagu pildilt näha võib, käis töö ja mäng käsikäes. Sulgpalli esimesed 10 minutit rippus Tõnu Kaljuste telefoni küljes ja suutis sellest hoolimata meistriklassi hoida :)

Turniiride lõppedes ootas mehi Saka Cliffis bassein, saun ja söömaaeg, kuid need tuli paari tunni jagu edasi lükata... Sakale jõudes oli vihm üle jäänud ja nad otsustasid ka sealsed väljakud üle vaadata. Kohapeal sündiski kiire idee välitingimustes veel üks mäng teha! Sellised mehed! Õhtuse paarismängu võitis tandem Madis Kalmet ja Raimo Pass.

Igajuhul said osavõtjad mõnusa laengu ning läbi Sepo Seemani suu jäi õhtusöögilauas mõte, et seesuguseid väljasõite Eesti ilusatesse kohtadesse peaks edaspidigi tegema. Meie väravad on kõikidele soovijatele pärani lahti!

Tere, tere tulemast!

Ühisrinne: Viru Turundus :)

2009-10-10T00:39:00.011+03:00

Tahan teile rääkida ühest vahvast asjast- nimelt... Ida-Viru omavalitsused ja turismikorraldajad sõlmisid koostööleppe, et palgata maakonna turismispetsialist, teha ühist müügitööd ja murda visalt kaduvaid müüte.
Kasutades kohaliku ajalehe "Põhjarannik" sõnu, siis:
.
"Aasta turismiuuendajaks valitud Narva muuseumi direktor Andres Toode ütles, et Ida-Virumaal ei ole turism kunagi olnud sellises positsioonis nagu näiteks Pärnus ning see sunnib siinseid inimesi rohkem vaeva nägema. "Mulle tundub, et tänu vaevanägemisele oleme tõenäoliselt koostöö valdkonnas jõudnud kaugemale kui ükskõik milline teine maakond."
.
Ida-Viru ettevõtluskeskuse vanemkonsultant Kadri Jalonen hindas 29 osapoolega koostöölepet kui uue lehekülje pööramist maakonna turismikorralduses. "Eesmärk on üheskoos palgata tööle maakondlik turismikoordinaator, kelle ülesanne on koordineerida ühist turundus- ja müügitööd," selgitas ta, nimetades tegevustena ühiste pakettide ja maakonna reklaami väljatöötamist.
.
Saka Cliff Hotel & Spa direktori Terje Bürklandi sõnul on talle algusest peale selge olnud, et ainult Saka müümisest on vähe. "Pean aitama müüa tervet Ida-Virumaad ja neid teisi väärtusi, mis siin on, et inimene tuleks ka teinekord tagasi."
.
Jõhvi kontserdimaja direktori Piia Tamme sõnul tuleks ühiselt murda müüte, mis on maakonna kohta jätkuvalt levinud, alates sellest, et Ida-Virumaa asub kaugel ja seal suurt midagi ei toimu, ning lõpetades hirmuga, et tänaval kõndides saab aidsi või et auto parkimine ööseks hotelli juurde on ebaturvaline. "Kõik me soovime, et see arusaam muutuks."
.
Meresuu tegevjuht Tarmo Bachmann lisas, et kindlasti on selliseid kliente, kes tulevad ainult ühe koha või vaatamisväärsuse pärast, aga väga paljud eestimaalased on siinkandis esimest korda ning ühe reisiga tahetakse rohkem näha ja kogeda. "Ja meie ülesanne on pakkuda neile tervikut, kus on nii kultuuri, sporti, vaatamisväärsusi, ajalugu kui võrratut loodust."
.
Ida-Viru ettevõtluskeskuse juhataja Pille Sööt märkis, et kuigi mõningad eelarvamused on visad kaduma, on maakonna maine viimase kümne aasta jooksul siiski oluliselt paranenud.
.
"Kui turismiettevõte läheb ennast reklaamima, siis ta peab alustama sellest, mis on Eesti, mis on Ida-Virumaa. Kui kõik seda eraldi teevad, on see neile kulukas. Et mainet parandada, on vaja nii omavalitsuste kui turismiteenuse pakkujate ja ettevõtete ühist panust, siis on see palju mõjusam ja hoiab kokku ressursse." Ühiselt tegutsedes on selleks võimalik ka Euroopa Liidu fondidest raha taotleda".
.
Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar märkis, et ka maakonna omavalitsustel on selge huvi tuua siia rohkem külastajaid, sest see säilitab ja annab juurde töökohti paljudes valdkondades. "Jõhvi üksi pole külastajale piisavalt atraktiivne, maakond tervikuna aga küll."
.
Sellise kõva asjaga saime siin hakkama :)
.

IDA- VIRUMAA: lähemal kui arvad ja lahedam kui tundub!

Kammerkontsert Sakstekambris.

2009-10-04T13:35:00.013+03:00

Peale selle, et 01. oktoober oli eakate inimeste päev, oli 01. oktoober ka muusikapäev. Meie majas tähistasime seda siis, nagu altpoolt lugeda võisite, kammerkontserdiga, mis kandis nime Sõnadeta laulud". Hea meel sellest, et saime elule äratada mõisaklaveri, mis kõlas rohkem kui klavessiin :)

Ja hea meel selle üle, et esimese kontsert oli antud just nende autorite lugudega, kes klavriga pea eakaaslased. Beethoven ja Mendelssohn olid meie klaveri sündimise ajaks (1853- 1855) küll juba teispoolsusesse läinud, kuid eks nende lood ja laulud olid just tolleaegsete pillide peal mängimiseks.

Mulle endale oli huvitav kuulata just seda, et Kadri- Ann rääkis juurde nii palade autoritest kui sellest muusikast, mida nad lõid. Tegu oli ju eeskätt koolidele mõeldud kontsert- koolitunniga, seega sai ta hariv ja õpetlik.

Kaks tundi enne meie kontserti toimus samasugune Maidla mõisas. Seal olid publikuks aga algkooli õpilased. Väga lahe oli kuulata Kardi- Anni juttu sellest, kuidas peale üht pala oli ta laste käest küsinud, et mis mulje see teile jättis. Üks lastest oli siis vastanud, et nagu tuli oleks maailma alla neelanud... :)

Need kontserdid, mida oleme harjunud vaatamas käima, lasevad kuulda meil vaid muusikat ennast. Jättes siis lugude ja esinejate tõlgendamise meie endi ülesandeiks. Kuid ka täiskasvanule on VÄGA huvitav rohkem teada saada. Seda peaks esinejad ise kohe rohkem rakendama.

Järgmiste klaverikontsertiteni meie mõisas!

Ühe klaveri lugu. Sõnadeta laulud. Felix Mendelssohn 200

2009-09-28T13:04:00.016+03:00

Anname häälevärinal teada, et ühe ühise ettevõtmise kaasabil on sündinud projekt, mille käigus on saanud endale uue elu meie maja väärikas eas Beckeri klaver.

Sain palju kasulikku ja harivat infot Jõhvi Kontserdimaja häälestaja Veli Sarve käest- aastal 1941 oli Peterburis alguse saanud klaveritehas, mille esmeste pillide seas valmis ka meie maja instrument- dokumentide järgi siis ajavahemikus 1853- 1855. Seega tegelikult isegi 10 aasta varem, kui meile esialgu teadaolevatel andmetel.

Nüüd on meie mõisahotellis endale uue kodu saanud väärikas eas iludus, mille (või on siin õige öelda pigem "kelle"?) efektne palisandrist spoon on kaetud ehtsa niiskuskindla Shallek lakiga, mille/ kelle valged klahvikatted on elevandiluust ning mustad klahvid on valmistatud eebenipuust.

Klaver saabus meile eelmise aasta talvel ja asub uhke katteriide varju peidetuna Sakstekambris- viimaste mõisaomanike Leslide valvsa pilgu all, kes on maalidele üles joonistatud 1857 aastal. Seega, on meie Sakstekambris väärikad eakaaslased kokku saanud :)

Muide, ma õppisin täna uue sõna: vürbel. Kes teab, mida see tähendab? Esimeseks vihjeks on see, et see on seotud klaveriga... Ikka ei tule? :) No teine vihje on see, et see on seotud klaveri hingeeluga... Ikka ei tea??? :))) Tegelikult ei peagi teadma- tegu on häälestuskruvidega, mida pungutades saab anda kellele õige kõla. Pildilt näed vürbleid siin vasakul kõrval.

Nüüd aga SÕNADETA LAULUD.

01. oktoobril kell 16:00 toimub MTÜ Muusikasõprade Seltsi sarja "Kammermuusika mõisakoolides" raames kaunis kammerkontsert. Loe enam:
http://www.kammermuusika.ee/index.php?p=41

Klaveril: Kadri-Ann Sumera
Esitlusele tulevad:

Ludwig van Beethoven – Variatsioonid F-duur op. 34
Felix Mendelssohn-Bartholdy – Sõnadeta laulud
Edvard Grieg – Lüürilised palad
Lepo Sumera – Liblikas, kes ärkas talvel üles.

Siinne värvikas valik on kokku pandud kolme sajandi heliloojate muusikast. Beethoveni teema ja kuus variatsiooni on igaüks väga erinevad, justkui väikesed terviklikud omaette teosed, millel igaühel selge vorm ja oma lugu jutustada.
Felix Mendelssohn, kelle kahesajandat sünniaastat üle maailma sel aastal tähistatakse, on kirjutanud mitu nooditäit sõnadeta laule – nii nimetab ta neid teoseid sellepärast, et tegelikult lauljat pole, kuid ülesehituselt (selge viis ja saade) ja meloodilisuselt meenutavad need lühipalad tõepoolest laule.
Norra rahvusromantiku Griegi Lüürilised palad meenutavad rännakut läbi helilooja maalilise kodumaa. Matkaja satub oma teel nii metsa kui mägedesse, rahvapidudesse ja pulmadesse, imetleb liblikat või linde, kohtab mäetrolle ja haldjaid, mõtiskleb omaette ning tantsib meeletuid tantse.
Need pisikesed hurmavad palakesed toovad naeratuse huulile ning pildid silme ette. Ka eesti helilooja Lepo Sumera maalib oma lastepalas „Liblikas, kes ärkas talvel üles“ pilte: vaikne talveüksildus, nukra liblika laul ning lõpuks taas uinumine.

Kaunist kontserdielamust!
.

Hang nagu härg magas akna taga :)

2009-09-24T14:27:00.010+03:00

Jõudsin pealkirja ära kirjutada ja tabasin end mõttelt, et ma nii pealkirjades kui ka tekstis sees tsiteerin parajalt palju erinevaid laule. Seega võib õigeks pidada ka seda laulusalmi peidetud väidet, et: "Suvi läks kui unenägu, tantsides ja lauldes..." :)

See, et suvi on nüüdseks otsa saanud (mõned ilusad päikesepaistelised ilmad seda enam ära ei peta), on selgemast selgem. Et mis hang? Jah, kohe päris lumine hang, mis rahe näol 10 minutiga maha sadas. Fotokas oli mul küll kaasas, kuid... autos. Siis, kui rahevalamisse väike paus tekkis, siis sain fotoaparaadi ka kätte..

Just mõni hetk enne padurahe sadu kutsusin tüdrukuid taevast vaatama- päike paistis ja mere kohal olev taevas oli tume- tume sinine. Keegi ei osanud selle kauni värvi taga aga rahetormi näha :)

Ahjaa... meil esimesi päevi ka uus admionistraator tööl. Saage palun tuttavaks, ta nimi on Anu. Palju jõudu talle ja meile ka :)

Reedene rõõm!

2009-09-18T21:53:00.006+03:00

Mingist laulust on mul meelde jäänud, et reedel pidi olema reedene rõõm. Rohkem ma sellest laulust ei tea ja viisigi ei mäleta, kuid see polegi oluline.

Reede on vist enamuse inimeste lemmikpäev- saabub ju siis kauaoodatud nädalavahetus. Minu jaoks sai tänase päevaga ühele poole ka uute adminni-kandidaatidega vestlusvoor. Kokku sain 18 avaldust, millest kolm ei vastanud telefonile, millest kaks eesti keele oskamatuse tõttu kohe välja jäid. Kõik ülejäänud, ükskõik kui lootusetu mõni neist võis tunduda, kutsusin ma aga välja.

Mis tähendab selles kontekstis siin lootusetu? Ei, mitte et inimesena, vaid kandidaadina lootusetu. Lootust pole siis, kui inglise keelt ei valda. Lootust administraatoriks saada pole ka siis, kui puudub töökogemus- selles mõttes, et pole kunagi töötanud.

Kusjuures üks mu esimesi kandidaate oli meie blogi lugenud ja ka seda mu viimast sissekannet! Seega sai talle suur plusspunkt kirja, just nii nagu lubatud :)

Nüüd on kõik sõelutud, tööpäev on selja taga ja "reedene rõõm" võiks nagu alata... aga jube kehva on olla, pea valutab ja haige inimese tunne on ka... Kardan, et jään haigeks. Jah, mul oli üks rõõmurullist kandidaat, kes peale 15 minut kestnud vestlust teatas, et tal on 39 palavik!!! "No tule taevas appi!", oleksin tahtnud seepeale hüüda. Inimene, mis sul viga on, et tuled haigena teisi ohtu panema!!!

Ma ei mõista seda. Pakun, et tema ka ei mõistnud, mis selline palavikuga inimeste hulgas seiklemine endaga kaasa toob- muidu oleks ta selle maha vaikinud, mitte uhkelt teatanud. Selle info peale lõppes see intervjuu enne oma lõppu... Kallid, inimesed, ärge ronige haigena ei sõpradele külla, ei poodi, ei tööle, ei tööintervjuule, ei töötukassasse. Mitte kuhugi- see on täiesti vastutustundetu! Istuge kodus ja ravige end. Urr..

Aga minul on valik tehtud. Annan teisipäeval inimestele telefonitsi teada... kui ma nüüd haigeks ei jää ;) Hoidke mulle pöialt!

Algab vestlusvoor uue adminni kohale...

2009-09-16T00:09:00.007+03:00

Mõnikord tunnen ma nii kirjutades kui ka rääkides puudust neist emotsioone edasiandvatest koonidest, mida me MSN-is kõik kasutame... Tean, tean, et ma niigi kasutan väga palju smaile, et kuhu siis veel need ülejäänud, kuid... aga kuidas muud moodi ma annaks edasi oma meeleolu nende teemade ja momentide kohta, millest kirjutan? :) Teil jääks ju pool taustsüsteemist saamata.

Miks sellega vestlusvooru teemat alustasin? Seetõttu, et pealkirja lõppu oli kange tahtmine panna sellist ikooni, kus mõtlik smail pööritab silmi.... no ma päris seda ei leidnud, mida mõtlesin, aga ka see smail: " " ajab asja ära... Noh, et nagu ei teaks, mida sest oodata...Sest ma ei tea, tõepoolest, mida nüüd kahelt järgmiselt päevalt loota võib.

Ei mäletagi, millal nii palju elulookirjeldusi sain, kui seekord. Vanasti- paar või poolteist aastat tagasi tuli kuulutuse peale üks inimene kohale. Pidin ta tööle võtma, sobis ta või ei sobinud antud kohale... (ikka sobis ;)).

Kuidagi väga tasavägiselt jagunesid saabunud CV-d suhteliselt tugevateks kandidaatideks ja siis suhteliselt nõrkadeks. Proovisin nad mõlema päeva peale võrdselt ära jagada.

Leidsin netist mõned näpunäited, mida silmas pidada tööintervjuul. Juhul, kui on nüüd keegi, kes valmistub põhjalikult meie neljapäevaseks ja reedeseks kohtumiseks, ehk on lootust, et komistatakse ka meie blogile. Siis tuleb seda mulle selge ja valju häälega intervjuul teada anda. Kodutöö tegijad saavad plusspunkte :)

Kuidas minna tööintervjuule.

1.
Riietu korralikult, ametlik riietus on oluline. Meestel vähemalt lips ja triiksärk, naistel ühes stiilis jakk ja püksid või seelik, all triiksärk.

2.
Ehted, rõngad, tatoveeringud – neid ei maksa rõhutada. Kui võimalik, peida need või eemalda vähemalt intervjuu ajaks. Naised – meik olgu minimaalne.

3.
Tea, kelle juurde sa intervjuule lähed. Võta internet lahti ja uuri natuke selle asutuse kohta, kuhu sind kutsuti. Sult oodatakse, et sa tead ühtteist. On oluline, et kodutöö oleks tehtud.

4.
Räägi selgelt ja kõlavalt. Kui sa pole endas kindel, harjuta sõbraga enne vestlust. Vasta küsimustele täpselt ja konkreetselt, ära räägi liiga pikalt. Ära sega intervjueerijale vahele.

5.
Ole valmis tüüpküsimusteks. Tihti küsitakse sult, mis sa arvad, mis sa viie aasta pärast teed või kelleks lapsena saada tahtsid, samuti miks oled sina just parim kandidaat sellele tööle. Tihti palutakse sul ka endast rääkida, tee endale selgeks mõned pidepunktid.

6.
Tunne ennast. Proovi end vabalt tunda, ent tea kuidas sa räägid. Kui sa kipud närveerides kokutama, proovi seda vältida või vabanda intervjueerija ees kui see juhtub. Loodetavasti jätkub intervjuu pärast seda lõbusamas meeleolus. Kui sult midagi küsitakse ja sa ei tea nii kohe vastust, võid julgelt öelda, et ei tea või et ehk räägiks sellest hiljem. Ausus ennekõike.

Mine kohale õigeks ajaks või natukene varemgi.

Kui sul on cv-sse märgitud soovitajad, teavita neid kindlasti, juhul kui intervjueerijal peaks huvi olema neile helistada, teavad nad selleks valmis olla.

Ära näri nätsu. Kui närisid seda eelnevalt, et hingeõhku värskena hoida, poeta see lähimasse prügikasti või palu enne intervjuu algust intervjueerijalt, kuhu sa selle panna võiksid.

10.

Lõhnasta minimaalselt, kui üldse.

SOOVIGE PALJU EDU MEILE :)

Maagiline kesknädal 09.09.09

2009-09-09T22:32:00.030+03:00

Nii nagu iga teinegi hommik ärgates- veidike unest toibudes ja seejärel tirides sülle arvuti, mis eelmisest õhtust voodi ette põrandale ootama jäi, et vahepeal (uneajal) saabunud meilide ja ka ilmauudistega kohemaid kurssi saada. Esimene uudis, mis postimees on-linest vastu vaatas, oligi see, et täna, mõned minutid tagasi, oli olnud tohutu maagiline hetk. Ja mina magasin oma tohutu hetke maha! Mõelda vaid.... mis elu see on :))

Aga minu, ja veel hulga inimeste, maagilised hetked leidsid aset hoopiski nädalavahetusel, ja- jaa, räägin James Werts & Band´ist. Meie ettekandja Margit väriseb veel praegugi saadud emotsioonist ja vähemalt veel täna keskpäeval oli ta orkuti sõnumiks, et ta ei saa sündmusest üle ega ümber :)) Kes veel ei tea, siis kui kuulete lisaks Jamesi nimele kusagil ka Ivo Lille ja Tõnu Halliku nime, siis tasub minna! Kasvõi silmad kinni!

See, mis feelinguja muusikaga nad meie armsa restorani täitsid, oli lihtsalt sõnulseletamatu- kui juba kokk tuleb köögist välja baarileti taha kaasa tantsima, siis peab see midagi täiesti ja totaalselt head olema. Küsite, et milles see hea siis seisnes? Et kas mustas poisis, kas saksofonis- paljud peavad ju saksofoni väga seksikaks pilliks, või hoopiski kitarristi popis soengus? Jah, teil on õigus- kõiges selles ja mitte ainult!!

Muusikapalad, mida ette mängiti olid kõik tegelikult ju kõrvale rohkem või vähem tuntud. Kuid see esitus, need soolod, see improvisatsioon... See kõik oli kokku väga vägev kokteil... Jazzu vahele natuke Jamaicat, natuke Stingi, vürtsitatuna souli ja bossanovaga... Ei taha küll ühtegi eelmist esinejat solvata, kuid eks võib asjal ka viimatises maitse man`olla, aga tundus, et sel nädalavahetusel sai toimuma meie kõige- kõigem kontsert... Nii kahju oli, et muusikutel oli sel õhtul ees veel teinegi kontsert Tallinnas, nii ei saanud nad kauemaks jääda ega seltskonda sulanduda... Mis meie juures tegelikut tavaks on :)

Kusjuures ei maganud ma täna oma maagiat siiski maha. Tagantjärgi oli neid hetki lausa kaks- esiteks: päästsin täna kimbatusest kolm ilusat liblikat. Nad tulevad päikese kätte akna peale sooja ja ühel hetkel- pakun, et nad ise sellest arugi ei saa, on nad kuidagi sattunud täiesti teistsugusesse maailma, mis siis antud juhul oli minu armas sassis kabinet :)

Laperdavad oma õrnade tiibadega, mis on pika eluga juba pea et läbipaistvateks kulunud, kõigest jõust mööda aknaraami üles ja alla, uuesti ning uuesti, kuid pole sest tolku midagi... Ei oska nad samamoodi nõiduslikult (loe: maagiliselt) tagasi oma tuttavasse maailma sattuda... Siis peavad nad üle elama tohutu hirmu inimkäte näol, mis neile järjekindlalt lähenevad ja ta oma pimedasse pihku sulgevad. Aga siiski leiavad need narmendavad ja läbipaistvad tiivad niipalju jõudu, et trepi peal avatavatest pihkudest üles taeva poole tõusta... Teate, nii ilus oli- mu maagiline hetk :)

Teine moment oli koju minnes. Suudan tihtipeale peale peale ukse lukku keeramist midagi tähtsat siiski veel oma tuppa unustada- täna võtit peale ukse lukustamist korraks veel käes hoides, enne kui kotipõhja ta ära panna, mõtlesin läbi, et kas kõik asjad said võetud. Kõige paremad on need momendid, kus lähen autoni ja... autovõtit pole. Või siis olen jõudnud juba väravast välja ja hakkan mobiili otsima. Korra on ka juhus olnud, kus tagasi keerasin, oma tuppa läksin, kuid siiski sealt telefoni ei leidnud. Uuesti autos siis oma kotisisu kõrvaistmele laiali laotades tuli telefon ikkagi kotisügavusest välja. Seega ei pööra ma kunagi enam enne tagasi, kui ma pole oma koti põhjalikult läbi otsinud...

Seekord siis veendusin veel ukse taga seistes, et kõik asjad on seekord õnnelikult kaasas ja jätsin adminni Kristiga "jadaega", ning astusin vapralt uksest välja. Vaatasin, et muru oli värskelt niidetud ja järg oli jäänud veidike siiapoole suvepaviljoni, märkasin veel niitmata muru sees valgeid vahvaid seenemütse. Ja neid polnud üks- terve muru oli hajutatult, kuid siiski täis selliseid vahvaid seenemikke :) Ei saanud muudmoodi,kui kiskusin kotist fotoaparaadi välja (pange tähele, see oli mul kaasas) ja hakkasin pilte klõpsima. Päike oli madalal ja ikka tekkis mõni vari fotoaparaadist endast seenemiku peale. Egas midagi, tuli külili hakata ja võte purki püüda läbi rohuliblede...

Kätte sain! Minu teine maagiline hetk :) Hiljem autos rooli keerates tundsin, et sõrmenukid kihelevad- olin seeni läbi liblede pildistades end kõrvenõgesega ära kõrvetanud... Ojee... ma elan!! :)))
.

Kõik, kõik on uus septembrikuus- ka väike Saka Sügis- Jazz :)

2009-09-01T14:30:00.012+03:00

Mina, nagu arvestatav enamus teist, ei alustanud täna kooliteed... Ja seega polnud ka tänane kuupäev kuidagi teistmoodi kui kõik eelnenud kuupäevad. Tööle sõites helistas mulle aga minu endine õppejõud ja diplomitöö juhendaja ning jutu lõpuks soovis mulle ka head 1. septembrit!
.
"Ahjaa... täna on ju esimene september!", tuli mulle meelde... :) Kohe meenus ka üks luuletus, mida sai algklassides õpitud:

Kõik, kõik on uus septembrikuus- siis ranits uus, uus koolipluus. Kõik, kõik on uus septembrikuus... :))

Soovime kõikidele kooliminejatele vahvat kooliteed, palju uusi teadmisi ning kõige paremaid hindeid!!

Meie omaltpoolt aga pakume, tõmbamaks kokku rõõmsat ja tegusat suveaega, tähistamaks värvilise sügiskuu algust, loomulikult õnnitlemaks kõiki kooliteele asujaid, vahvat sügis-jazzi:

05. septembril 2009
kell 17:00
SAKA VÄIKE SÜGIS-JAZZ,
kus esineb tuntud eestimaistest muusikutest koosnev kollektiiv, kes just selleks esinemiseks ja koosluseks on endale andnud nime- "International Sounds" ehk "Rahvusvahelised Kõlad"

Daamid ja härrad! Lubage esitleda:
James Werts - vokaal ja basskitarr
Tõnu Hallik - kitarr
Ivo Lille - saksofon

Mängimisele tuleb valik jazzi ja soulmuusika vallast, lisaks bossanovat ja popmuusikat kantuna spontaansest improvisatsioonilisusest. Kontsert kestab orienteeruvalt 70 minutit.
Pileti hind Piletimaailmast ja Piletilevist: 100.- krooni.

TULEB JÄLLE END TULEMA ASUTADA!
.

Puhkusepuzzle venitab suve pikemaks :)

2009-08-25T18:52:00.011+03:00

Jah, just- preagu tegelen uudiskirja laialisaatmisega... Ilmajaam, keda kunagi küll 100%- liselt võtta ei saa, lubab sooja ja pikka sügist. Mina kaldun aga siiski ilmajaama pigem uskuma kui mitte uskuma... ja nagu meie suvistest kultuuritoimingutest tagasivaatavalt õppida võib- mõõdukas optimism päikeselise ilma suhtes õigustab end siiski ära- kõik meie kontserdid ja etendused kulgesid ilma vihmata... :)

Seetõttu otsustasime siin, et pikendame oma seni veel kuni 31. augustini läbi Kalevatraveli kehtivat puhkusepuzzle paketti septembrikuusse. Kuid sel korral siis reisibürood mitte asjasse segamata, vaid teeme seda ise. Otse ja omadega! Terve septembri!

Hind jääb samaks, paketi sisu jääb samaks... :) Olge head- nüüd tuleb tulla!

Etterutates vihje veel põnevale, tegustat suve kokkuvõtvale toimingule, 5. septembril. Täna sellest siin pikemalt ei kirjuta, aga meie kodukal on juba info väljas ;)
http://www.saka.ee/

Valgre maagiline õhtu...

2009-08-22T00:14:00.023+03:00

Kell on veidi üle südaöö, istun voodis- läpakas süles ning käepärast kruus kuuma teega. Soe vann on juba võetud ja nii mõnus on oma maagilist Valgre- õhtut niiviisi pikendada... jagades emotsiooni siinkohal teiega :)

Tean, tean- nii mõnigi teist mõtleb, et midagi muud ei ole teha või??? Ah, ma olen kord juba selline :) Üks asi on ka see, et kui juba fotoaparaadi välja võtan ja pilte teen, siis tahan samal õhtul niikuinii vaadata, et mis siis ka pildile jäi... ja niimoodi võitegi suurema osa postituste alt leida päris hiliseid kellaaegu...

Sättisin ennast seegi kord ise pileteid müüma, siis näen ära kõik kohaliku rahva ja saan ka inimeste meeleoludest osa. Seekordne kontsert oli väga rahvarohke. Poole viie ajal saatis Kontserdimaja Keio mulle sõnumi, et eelmüügist oli selleks ajaks müüdud juba 53 piletit. Meilt hotellist oli tellitud 42 ja praegu tean seda, et päris paljudele inimestele müüsin ise kohapeal.

Inimesed tulid ja imestasid, et kuidas piletihind, 50.-krooni nii kontserdi kui kino eest, nii madal on? Et muidu poleks ehk tulnudki... Mul oli heameel siis ja ka nüüd siin blogiveergudel öelda, et Kohtla vald pani oma õla kontserdikorraldamisele alla ning Kontserdimaja poolt toodud kinotehnika arvelt saime ka sponsorikorras hea hinnaga võimenduse Mattiseni lauldud lauludele taha :) Ühtsuses on jõud! Muide, aga niiviisi me siin Ida- Virumaal toimetamegi. Kogu aeg- kõik koos :)

Kui palju aga kõik kokku oli, polnud mahti arvutada, tahtsin ise võimalikult palju nii Mihkel Mattiseni kontserdist kui ka öökinost osa saada.... Pakun praegu umbes, et.... 137 tükki. Loen homme ära, siis lisan siia ka ige numbri, eks :)

Esimese asjana, mis Mihkli lavaleasudes silma paistis, oli erekollane päikesevihk, mis oli endale "pesa" teinud just Jõhvi Kontserdimaja bänneri kollakas- rohelise tausta peale. Näe, Päikesejänku :), just nii ma seal mõtlesin ja läksin seda "jänkut" fotokasse püüdma...

"Helmi, mulle õpeta, kuidas saaks kord minust tantsija, sest on vallanud mind dzässirütm ning see võluv muusika."

Üks esimesi laule, mis meie laululavalt Mihkel Mattiseni esituses kõlas, oli Helmi. Mulle endale on see laul juba ammusest lapsepõlvest meeldinud, nimelt, mu vanaema nimi on ka Helmi :) Saime ka tänu Mihkeli jutuvestmistele laulude vahepeal teada, et see on üks vähestest rõõmsatest lauludest, mis Valgre sulest noodipaberile sai pandud... Seda suurem sai mu äratundmine ja rõõm...

"Ma tõstan klaasi, sest olen täna kurb. Ma tõstan klaasi, sest pettis mind mu arm. On keegi teine keda armastab ta on keegi teine ja ma nõnda üksinda..."

Nii, nagu ei oska ma seletada, mis põhjusel vihkan ma laulu: Sind ainult palun isa, ära joo purju ennast..., siis Valgre "Joogilaul" meeldib mulle küll väga... Kas asi on meloodias või harmoonias või sõnades, ei oska ma öelda :) Ja jällegi tänu Mihkli heietustele palade vahepeal saime teada, et see Joogilaul on esialgses variandis olnud puhas viinavõtmise lugu.

"Ma võtan viina, su terviseks mu neid, et õnne saaksid sa leidma eluteel. Mis sest et jäädvalt sinust lahkuma ma nüüd pean ma võtan viina soovides sul head."

Mihkel Mattisen sai suure ja rõõmsa aplausi osaliseks. Jättis ära selle osa, kus peale viimast laulu lavalt ära minnakse ja tagasi tullakse ning esitas omapoolse aranžeeringu Helmist... ja Bachist?

Kell üheksa algas kinoseanss. Ei müüdud seegi kord ei popcorni, ei coca- colat. Saka mõisa Suvepaviljon oli jällegi pakkumas kuumi jooke, pistaatsiasaiakesi ning Vana Tallinnat... :)
Ning kõik need publiku hulgast, kes minu kombel varustasid ennast tõsise talvise sulejopega, ei pidanud külmatundega võitlema, ja said 100% filmi nautida... Tõsi ta oli- õhtud on juba väga külmad.

Mul endal oli filmi näha juba teine kord, kuid arvatavasti umbes samal ajal, kui ta filmitud sai ja kinolinadele paiskus- seega siis 1993 aastal. Või nii. Aga täna oli kõik teistmoodi.

Peale selle, et kinosaal õues asus, oli hoopis omamoodi see, et rohutirtsud siristasid keset kinoseanssi põõsas. Siis oli teisiti veel ka see, et hiljem pimenedes langes nii mõnigi- arvatavasti uudishimulik täht. Perseiitide sadu, noh :) Ühesõnaga mõnus sume augustikuu kinoõhtu... Ainult külm oli... Usun, et suurem osa öökinosõpru kiirustas koju kuuma vanni- nii nagu minagi...

A, muide- mis te arvate, mis meloodiat ma praegu endamisi ümisen? ;)

"Intiimsed tehingud" õnnelikult selja taga...

2009-08-18T00:23:00.015+03:00

Loomulikult käib pealkirjas sisalduv vihje Roman Baskini poolt lavastatud ja peaosatäidetud :) etenduse "Intiimsed tehingud" kohta. Suurepärane rollimäng on selja taga. Kahekesi Epp Eespäevaga etendati nelja karakterit- koolidirektorit ja ta suhteliselt õnnetut naist, nende teenijannat ning aednikku, kes nagu hiljem välja tuli, kannatas ülekvalifitseerumise all :))

Seekordne etendus ei toimunud juba tavapäraseks saanud suvelaval. Mäletan, kui Baskin meil esimest korda käis, siis jooksime kahekesi koos terve mõisapargi risti ja põiki läbi. Siis veel üks kord ja veel kolmaski... Ta otsis "just seda õiget" kohta. Lõpuks leidiski kaks- ühe meie aibihoone ees ja teise Päikeseterrassil. Nii saigi I vaatus ühes ja II vaatus teises kohas olema.

Kuidas see Alan Ayckbourni sõnul oligi: Elu on umbes sama nagu jalgrattaretk, kus päev päeva järel pedaale sõtkudes võid ühel päeval mõista, et oled teelt eksinud ja ummikusse jõudnud. Kohe niimoodi ummikusse, et järgmine hetk oleks olla kraavis kõhuli maas... Sealt edasi oleks kaks võimalust, et kas püsti tõusta ja jälle edasi tupiku poole (valguse ootuses- lootuses tupiku ehk tunneli lõpus) rühkida või uus ja tasasem tee (tunnel) leida. Nii leitaksegi end ootamatult armastuskolmnurgast, mis nii tegelaskujudele kui ka publikule on ühtlasi põnev ja samas kurb- just nii nagu elu ise.

Veebiaadressil www .kell10.ee on kirjas, et säästuajal on huumori pealt kokkuhoidmine rangelt keelatud. Samuti on sel kirjas ka kõik teised suveetendused, mis nn. projektiteatri poolt välja on tulnud. Käisin ise vaatamas Ohtu mõisas Aiapidu Aiast. Nüüd on suur huvi teada, mis samal ajal Majas juhtus. Kes mu sõnade tähendusele rohkem pihta tahab saada, uurigu ise järgi!

Iga etendus jääb meelde mingi oma asjaga. Meie mõisaaia etendustel osales nii mõnigi kass. Mõni oli tuttavam ja mõni mitte. Mingisugusel kummalisel kombel on lisaks meie uhkele mõisakassile Santsesele siginenud siia üks hall Niru. Ja mõlemal oli jultumust keset suuri rollitäitmisi otse lavale end nihverdada. Igaljuhul, nagu te ka eelnenud postitusest lugeda võisite, ei lasnud kassid end suurest rahvahulgast segada, ei näitlejad kassidel end eksitada ja publik muudkui jälgis rõõmsal ilmel mängu :)

Minu enda kõige lemmikum osa kogu spektaaklist oli see hotelli restoranis tee pakkumine. See ahastus ja armastus endise aedniku silmis ja kehakeeles: "No võtke ometi veel teed! Jooge, jooge palun veel natuke!" see tähendas, et jää veel viivuks, mul on sulle niipalju öelda... Oligi naljakas ja samas natuke ka kurb... just täpselt nagu elu ise :)

PS. Neile, kes etendusele ei jõudnud, minu kindel soovitus: Kui kusagil peatselt jälle tuleb see tükk mängimisele, siis minge kindlasti, sest säästuajal huumori pealt kokkuhoid on ju teadupärast tõeline koonerdamine!

Kassid massistseenides!

2009-08-15T23:55:00.009+03:00

Läbi Estraveli müüsime kontserdiaketti, kuhu siis peale piletite kuulus ka õhtusöök ning majutus. Kui juba Estravel on asjasse on segatud, siis on alati palju inimesi platsis. Peaaegu terve meie maja oli täis siginat ja saginat- administraatoril olid käed- jalad kuhjaga tööd täis...
.
Ainus, kellel ei paistnud mitte millegagi midagi pistmist olema, oli muidugi... kolm korda võite arvata... meie mõisakass Santsu. Ta magas kogu pealelõunase päeva oma tugitoolil maha ja ei liigutanud kõrvagi, kui kõik see rahvas end sisse registreeris. Lasi end vaid paitada ja sügada... pööras kord ühe külje ette, kord teise ja võttis kogu asja, nagu juba mainitud, väga lõdvalt...

Seetõttu oligi väga lahe vaadata kassi ilmeid (!!!) vahetult enne seitset, ehk enne etenduse algust, kui tal lõpuks ometi kõik küljed pikast lösutamisest ära olid väsinud, ja ta õue end sirutama loivas. Santsu vaatas SUURTE silmadega ärevalt paremale ja vasakule. Istus kohe maha ja keerutas oma pead pontsiku kere otsas ikka ühele ja teisele poole. Kusjuures, tema kõrvad käisid iserada. Kui üks kõrv püüdis heli "lavapoolt", siis teine parkla poolt, ise aga vaadates samal ajal ehmunud näoga kohtadele liikuvaid inimesi... :)))

Peagi, etenduse algades, selgus, et meie Santsu ei olnud selle õhtu ainus staarkass, kes kiirelt olukorraga harjus ja end "lavale" pressis... Üks isehakand hall Niru oli ka.

Igaljuhu- nii kassid kui ka näitlejad olid oma ülesannete kõrgusel ja mõlemapoolselt tehti nägu, et niimoodi pidigi kogu see lugu olema. Kassid massistseenides! :)

Armastus on armastus on armastus...

2009-08-11T12:34:00.018+03:00

Jah, sellise pealkirja panin tänasele loole... Mult on tihtipele küsitud, et kust võtan ma need teemad, millest kirjutada. Viimasel ajal on tõepoolest veidi lihtsam olnud veebipäevikut pidada, sest lood tulevad ise meie majja või siis minu juurde... See oli nüüd siis kõikide nende suveürituste kohta, mis meie hoovist on läbi käinud ja käimas veelgi ning mis kõik on kenasti kajastatud ette ja ka tagantjärgi.

Tänane lugu on sündimas sellest, et nädalavahetusel jätsin ühele heale hotellikülalisele tuppa kingituseks raamatu, mis kuulub muidu meie romantikapaketi juurde. Raamat, mille autoriks on Erich Fromm ja pealkirjaks "Armastuse kunst".

Miks just see raamat romantikapaketi juures? Miks üldse raamat romantikapaketi juures- alustan vahest sellest. Inimesed, kes tellivad ja ostavad romantikapaketi, kas tähistavad oma romantilisi tähtpäevi või loovad uusi. Igal juhul peaks olema see päev tagantjärgi meenutatav.

Väga kahju oleks, kui romantikapakett sisaldaks pelgalt vahuveini ja puuvijavalikut toas ning grupimenüüst leiget valikut restoranis. Mäletan vägagi hästi, kuidas sattusin ise sellise sisuga ühes teises hotellis paketti ostma ja hindasin selle romantikute jaoks suhteliselt lahjaks...

Saka Cliffi romantikapakett on meie maja pakutavate hulgast kõige vanem ja samas ka kõige populaarsem. Aja jooksul on veidi küll selle sisu muutunud. Oleme midagi lisanud ja midagi ära võtnud- seeläbi oleme paketi ka oma külalistele taskukohasemaks muutnud- aga nii, et siiski säiliks emotsioon. Ma ei tahaks kõiki üllatusi ära rääkida, aga peale raamatu on neid paketis veelgi.

Ahjaa- raamat... avastasin selle juhuslikult oma psühholoogiaõpingute käigus allikmaterjale diplomitööle otsides, kuna Eric Fromm on eelkõige psühhoanalüütik ja seejärel kirjanik. Vihje sellest, armastust mitme nurga alt käsitlevast raamatust, sain aga meie hotellikompleksi sisekujundalt Mareliis Raidilt (suured soojad tervitused talle siinkohal).

Erich Frommi raamat räägib sellest, kuidas jõuda tõelise armastuseni ning et see armastusetunne pole midagi sellist, mis iseenesest meie peale tuleb. "Kaasaja inimene januneb armastuse järele, kuid tema püüdlused jäävad viljatuks, kui ta ei tunnista teel armastuseni distsipliini, keskendumist, kannatlikkust ja ülimat hoolitsust."
.
Huvitav oleks veel ehk ka teada, et Erich Frommi elutööks muuhulgas oli Sigmund Freud teoorite ümberlükkamine. Freudi arvates ei eksisteerinud meelelist armastust- tema arusaamade järgi olid kõik inimeste arenguetapid ja ka instinktid tingitud seksuaalsusest. Ehk eluskaalale laialilaotatuna põhines terve elu ja olu sugutungil ja surmahirmul.

Seega on eriti nauditav lugeda Frommi raamatut, mis on omamoodi nagu õpik armastamise maailmas. Mulle imponeeris väga teooria, et tõeliselt armastada saavad lahked, rõõmsad, optimistlikud ja eelkõige ennast armastavad inimesed. Inimesed, kes ei teeni armastamisega mingitki kasueesmärki, inimesed, kes oma mõtetes on vabad... Vähem viha, meeleheidet, kadedust ja kättemaksu...
.
Leidsin, et see raamat levitab suurepärast sõnum, kuidas eelkõige olla parem inimene ja seeläbi saada ka tõelise armastuse osaliseks. Ja olgem ausad, mis sobiks veel paremini romantikapaketi juurde kingituseks ja mälestusesemeks. Samuti ka headele külalistele kinkekotti peitmiseks.

Kellel nüüd tärkas huvi kõnealuse raamatu vastu, siis loomulikult pole ainus viis seda endale saada meie romantikapaketti tellides :) Kindlasti on ta olemas suuremates raamatupoodides- Rahva Raamatus ja Apollos. Samas, on seda võimalik ka interneti teel tellida http://www.pegasus.ee/

Rõõmsaid äratundmisi raamatust!

Kommentaar eelmisele Paabeli loole... :)

2009-08-06T16:24:00.013+03:00

See oli nii ilusti kirjutatud, seega tahtsin, et, teie, kallid lugejad, sellest ka KINDLASTI osa saaksite. Seega ei saanud ma riskida asjaoluga, et see kaunis emotsioon loo lõppu kommentaari alla peitu jääb... Copy´sin ta nüüd siia. Loodan väga, et kommentaari autor ei pahanda... Langeva tähega pildi otsisin internetist seda kaunist kirjatükki lisaks läbipaistvatele trepiastmetele illustreerima :)

"Tere! No mis siin rääkida... Paabel oli tõesti mõnus ja lahe. Ei jõua ära kiita, et ma sel õhtul sõbrantsi kuulda võtsin ja koju ei jäänud. Ilm oli ka suurepärane ning boonusena lisaks veel halod õhtuses taevas, mida ma esmakordselt nägin. Super!!! Endalegi suureks üllatuseks avastasin end ühel hetkel tornist. Olin taaskord ennast ületanud ja mööda läbipaistvat treppi kõrgustesse roninud. Ehkki olin seal ka korra varem käinud, oli see ikkagi eneseületamine. Ja ma ei kahetse. Kahju on hoopis neist kes, pärast kontseti kohe koju läksid.

Aga minu hing ei saanud rahu ja nii otsustasime tagasiteel sõbrantsiga seda sumedat suveööd veel nautida... Seadsime ennast rõdul sisse, korkisime lahti hõrgutava veini ja tundsime suvest mõnu! Pika istumise peale hakkasid tähedki särama ja siis käis järsku silmanurgast erk siuh! mööda. Õnneks jõudsin ma ühe soovigi soovida. See oli siis esimene langev täht sel suvel, mida nägime!Noh, nüüd olen nii Paabeli lummuses, et ei saa enam pidama:)

PS: Igavesti vahva blogi on üles seatud! Edu ja jõudu kõigile!"

Aitäh heade sõnade eest... :)
.

Paabel- jumalate värav või segadus?

2009-07-31T22:21:00.013+03:00

"Paabel babel, akadi bab-ilu, babili tähendab Jumala (jumalate) värav. bab bel: Beeli värav, Beeli õukond. Heebrea keeles "segadus". On nimetatud ka kreeka/araabia päraselt Babülon aga semi sõnalõpp on el", sellise kirjelduse wikipedia annab "paabeli" kohta :)

Aga mis siis see, mida eile õhtul meie suvelaval näha sai, oli? Kas sai seal aimu jumalikust väravast või valitses laval täielik segadus... ? Pakun siiski subjektiivselt, et eileõhtune mõisapark täitus helidega, mis olid kantud nii jumalikust muusikast (ehk siis väravast, mis juhatas meid selle muusika juurde) ja parajasti ka etno-, jazzi- ja rocki omavahelisest segadusest :)

Kõige parem näide segaduse ja segaduses olemise kohta oli noorte Viljandi kolledži taustaga noorte esituses eesti vana rahvalaul- Kaerajaan... Algus, lõpp ning refräänikoht olid suhteliselt sarnased originaaliga, kuid vahepeal lõi sekka ka: "Rong see sõitis tsuhh- tsuhh- tsuhhhh..."!

Mis ma siin ise ikka sõnu ritta sean- kõige paremini annab edasi anda paabliõhtu feelingut Veljo Tormise sõnadega: "

"Kava oli küll laululembene, aga siiski instrumentaalselt küllalt värvikas, vahelduv ja spontaanne. Silmapaistvalt virtuoosne on ansambli dominant, multi-instrumentalist Sandra Sillamaa. Aga ka esikitarrist Erko Niit oma soolodega. Ansambli eeslaulja, vedru ja kooshoidja on muidugi Arno Tamm. Tagasihoidlikku, väga sobivat trummikomplekti valitseb väärikalt ja pealetükkimatult Tõnu Tubli. Istekoha tõttu kõige lähemale sattusin kontserdil bassist Tanel Kadalipule, kelle muusika sees elamist nautisin kõige rohkem. Kõik nad laulsid aeg-ajalt koos ja üksteisele, mida oli tore jälgida. Seinast seinani saalitäis võttis kontserdi kasvava entusiasmi ja kiitusega vastu. Millega ühinen. Veljo Tormis."

Järgmine "peatus" on 14. ja 15. august "Intiimsed tehingud" :)

Tänane päev, homne päev, ülehomne päev...

2009-07-28T20:19:00.016+03:00

TÄNANE PÄEV: Ma tükk aega mõtlesin, kas jagada teiega meie maja tänast päeva... Otsustasin, et paari sõnaga siiski, sest kõik meie maja rõõmud on ju teiega eelnevalt jagatud... Miks mitte siis mõned muredki?

Täna oli VÄGA raske päev. Kohe niimoodi, et käed- jalad on nüüd ühepikkused... nagu taburetil... No kuidas, no kuidas ei leidnud ma ometigi sõnu (!!!) lohutamaks uksepiidale nõjatuvat pisarates töötajat, kelle hoovile just täna isikliku pankroti teade saabus...

HOMNE PÄEV: Väike mõttepaus...

ÜLEHOMNE PÄEV AGA: Kuulake, kuulake! KÕIK peaksid lubama endale pisukese hingetõmbeaja ja laskma meele muretuma laine peale hulkuma.... Tulge aga muusikalist kollektiivi nimega "Paabel" kuulama ja vaatama! Viljandi folgi pisuke käepikendus 30. juulil kell 19:00 jällegi meie suvelaval! Tükike folgist tuleb ise meie juurde kohale :P

Millega siis tegu? Kamp vahvaid noori, kes oma pärandi saanud Viljandi kultuurikolledžist, on valmis meie kõiga koos nautima etno-, dšässi- ja roki sugemetega omaloomingut.

Lubab tulla igati tšill õhtu... Vähe sellest- ilm lubab tulla lausa suurepärane! Ilusa ilma tšill:)

Piletid Piletilevist ja Kontserdimaja kassast. Enne algust ka kohapeal. Nagu ikka, müüme kuumi jooke ja saiakesi... Kohtumiseni lives kolmapäeval ja blogi lehekülgedel vast siis neljapäeval, kui saab jagatud Paabeli järelkajasid...

"Heimari köögi" lingid. Kae kindlasti perra! :)

2009-07-27T18:05:00.015+03:00

Siin üks teema allpool sai kirjeldatud, kuidas me hoovi peal kokasaadete salvestamised sujusid. Et mis ma siin niisama kekutan, hakkan siia aga tasapisi lisama selle nelja saate linke, mis ülesvõetud said.

1) 18. juulil eetrisolnu siinkohal:
http://toru.ee/view/012434e2600e

2) 25. juulil eetrisolnu ilmub ka kohe :)
http://toru.ee/view/41fefcb9a730

3) NB! 01. augusti saade (pane tähele, et täna on 30. juuli, kui seda linki siia riputan) on järgmisel lingil:
http://toru.ee/view/025f3bbf9c72

4) 08. augusti oma ilmub siia ka üsna pea :)

Aga ülejäänud kahte on veel võimalus vaadata laupäevahommikul kella kümne ajal TV3-st. Vaata kindlasti!

PS. Ise hakkan, kallid lugejad- teie poolt, kes te olete meie juures käinud, sirvima teie jäetud tagasisidelehti ja proovin teha originaalsemate ja lõbusamate soovituste koondi... Ükspäev kriban tulemuse ka siia ;)

"Täiskuu 2"

2009-07-22T23:25:00.024+03:00

Kui nüüd alustada päris- päris algusest, siis hommikul paistis ilus päike... Kui jätkata kusagilt keskpaigast, siis ka lõuna ajal paistis päike.- veel kenam... Ning kui lõpetada seal, kus oli kohe- kohe algamas meie esimene suveetendus, siis.... paistis ikka veel päike... :)

Rahvast oli kokku kogunenud palju- parkimisplats ei mahutanud enam autosid ära :) Ja inimesi ning autosid tuli muudkui juurde ja juurde... Ning samal ajal pilved taevas tõmbusid muudkui kokkupoole ja kokkupoole... :)

Kell seitse, kui näitemäng hakkas, saime pihta peene uduseenevihmaga, mida meie suureks õnneks jätkus vaid kuni kümneks minutiks.

"Kui Norman Dewers laupäeva pärastlõunal postkontori taha oma naiseõega kohtuma läks, ei teadnud ta veel, milline nädalavahetus teda ees ootab. Ta ei võinud arvatagi, et hõrgutava armumängu asemel ühes tundmatus hotellis, viib saatus ta hoopiski omaenda suguseltsi kokkutulekule ja et seal kistakse ta olukordadesse, mis on palju keerulisemad kui tavaline elumees taluda suudab. Eriti veel kui sumedal suveõhtul ripub taevas täiskuu..."

Nüüdseks oleme koos näitlejate ja peatlvaatajatega õnnelikult ja naerulsui selja taha jätnud meie esimese suveetenduse :) Eesti inimesele nii tuttav Nipernaadi lugu, aga ainult inglise huumori kastmes... :)))

Jällegi võib kujutletaval (vanaaegsel) arvelaual uue nupu esimese kõrvale kõva laksuga lüüa- meie teine tõsine kultuuritoiming on kenasti teoks saanud ning kordaläinuks tunnistatud! Issand, kui hea tunne :)))

Kujutan aga ette nende inimeste naudingut, kes ei pidanud paljuks lasta tervet õhtut endi eest sisustada lasta ja olid läbi Estraveli tellinud meie poolt kokku pandud paketi, mis lubas öömajale jääjatel peale etenduse lõppu nautida küünlavalgel pidulikku ühissöömaaega :)

Nii sünnivadki meie klientide kaunid mälestused...

"Filmimees" väliköögiga meie Päikeseterrassil :)

2009-07-14T09:56:00.016+03:00

Tere, tere... kõik see pere!

Praegu on väga põnev... Filmimehe võttetiim sätib välikööki üles. Kohe- kohe hakkab nii mitmegi saate ülesvõtmine.
Praegu polegi rohkem aega... pean lippama......... :))

Millega siis tegu? Nagu te kõik juba teate, on igal laupäeval olnud TV3 eetris hommikuti kella 10 ajal kokasaade "Heimari köök", kus koos vaatajaga valmistatakse maitsvaid roogi.

Suviseks ajaks on Filmimees oma saateformaati veidi muutnud ning stuudioseinte vahelt värskesse õhku ja vabasse loodusesse tulnud. Meie mõisas võetakse üles neli järjestikust saadet. Siinkohal kergitan natuke saladuseloori ning annan teada, et teleka ees tasub olla juba sel laupäeval.

Esimeses saates- 18. juulil siis mina ja Roman Baskin rääkimas suveürituste kavast, Baskini näitemängudest Täiskuu 2 ja Intiimsed Toimingud, rääkisime ka, et kui suured kokad me ise oleme. Ja loomulikult ei saanud me mainimata jätta, et keda kõik me meie hotelli ja kultuuriettevõtmistele ootame. Et keda? Kõiki, noh!

Ootame autoga ja bussiga, ootame mootorratta ja karavaniautoga. Oodatud on jalgratturid ja lausa seljakotiga matkajad- meil on ju igaühele anda majutust ning tegevust. Majutust on igale rahakotile, tegevust suurele ja väikesele. Laisale ja tegusale suvitajale :)))

Teises, ehk 25. juuli saates meie peakokk ja mõisaomanik. Teemaks tuleb kõik, mis puudutab meie suurepärast ja imemaitsvat menüüd. Küsitakse Marguse käest ka kogemuse kohta, mille ta sai Vabariigi Presidendi vastuvõtu suupistete valmistamisest. Hr Kaasik räägib mõisa väärikast ajaloost ja mõisast endast.

Kolmanda ja neljanda saate külalisteks, mis eetris siis vastavalt 01. ja 08. augustil, on inimesed, kes on kuidagipidi seotud meie piirkonnaga... :)

Elujooks

2009-07-11T12:18:00.014+03:00

1. juunil alustas Kristjan Puusild Pärnu linnast 1000 km pikkust maratonjooksu ümber Eesti, mille kavatseb läbi joosta 63 päevaga. Käes on seega elujooksu... umbes 41 päev.

Täna stardib elujooksja Kristjan kella viie ajal Toilast. Marsruut, mis tuleb läbida, on ligi 20 kilomeetrit pikk ja lõpeb meie hoovis :)

Jooksuga võig ühineda jupiti- natuke alguses, kelle sobivam, võib ühineda keskel. Ja ka need, kes soovivad koos Kristjaniga finišeerida, on ka väga teretulnud. Rääkimata nendest, kes soovivad tervet marsruuti kaasa teha :) Kõiki spordi ja jooksusõpru on oodatud kaasa jooksma :)

Loe elujooksust lähemalt www.elujooks.net
ja tutvu ka ta blogiga: http://elujooks.net/index.php#blog1

Käes on jooksuaeg! ;)
.

Lenna Kuurmaa & Alen Veziko kontsertelamus :)

2009-07-07T14:39:00.020+03:00

Juhuuu... Praeguseks momendiks on kontserdimuljeid setitatud, kõik pildid arvutisse tõmmatud ning piletimüük üle vaadatud... Kokkuvõtvalt ja ettekiirustades võin kohe aga öelda, et jäime oma esimese suveüritusega väga rahule ja loeme selle igati kordaläinuks ja õnnestunuks! Veelkord: juhhuuuu! :)))

Kallid inimesed, kuna eile oli meie juures selle kontserdi esimene ülesastumine ja riburadapidi on neid üle Eesti veel ligi 15 tükki, siis soovitan siinkohal kõigil minna seda kuulama/ vaatama/ nautima. See on sedasorti kontsert, mis laseb leida tänuliku kuulaja terve pere näol- kasvõi kõik kolm- (neli) põlvkonda...

Mulle endale pakkus väga Aleni esituses Tõnis Mäe lugu "Make up". Jälle läks tööle see minu ajalift, mis 1000 kilomeetrit tunnis viis mind ligi 30 aastat ajas tagasi- minu lapsepõlvekoju. Nägin end meie maja teisel korrusel isa toas, kus minu käsutuses olid kõik ta lindid ja seega ka kõik laulud, mis nende peale raadiost lindistatud olid... Ja täiesti kummastav on sealjuures tajuda, et kõik laulusõnad on ikka veel peas, kuigi lugu pole ju ilmatuma aeg kuulnud...

"Loodan vaid, et peavere asemel su soontes voolab kreem, kuid vaata ette, sellest keemiast võib mõnel juhul tekkida ekseem.... Otsin sind ma võõba alt- vaatan kaugelt, lähedalt.... ei tea, kas lõhnab magusalt, või on see hoopis deodorant?.... Meik app, meik app.... ", täielik sürr oli seda laulu kuulda ja mäletada koos kõikide emotsioonidega, mis seeläbi pinnale tõusid...

Teine laul, mis tugeva emotsiooni andis, oli Lenna esituses Põhjamaa. Olen seda laulu omalajal koolikooris laulnud, lisaks veel ka rahvatantsuringis selle järgi tantsinud. Teatavad tanstuliigutused tulid mulle ka pingil istudes meelde. Esimeste taktide kõlades oli soov püsti karata, aga tõelise eestlasena jäin ma siiski paigale. Kuid mingipärast usun, et me kõik seal, kes me publiku moodustasime, tundsime pistet püstitõusmise suhtes ja veidike piinlikkust oma eestlasliku tagsihoidlikkuse üle :)))) No mis sa teed...

Ah- jaa, jätkates seda jalutajate teemat... kohalikel inimestel on pahameel selle üle, et meie piirkonda ei tule enam suured tuurid ja suveetendused. Toila, kui endine massiürituste korraldamise koht, on igast seesuguse mastaabiga ürituste korraldamise karavanist maas.

Eriti just seepärast meeldis mulle ühe kontserdikülastaja Hälise kommentaar, et nemad tulid perega just sellepärast, et muidu kogu aeg kiunume, et kontserte pole. Aga siis kui on, siis me ei lähe isegi nendele vähestele. Ja nii nad pakkisidki oma väikesest muusikaarmastajast tütrekese lambanaha sisse suvekärusse ja tulid kohale :) Väga õige suhtumine! :)))

Ja just niimoodi saadigi ühe ülihea- nostalgilise, sooja ja intiimse suvekontserdi osalisteks :)
Järgmiste kaunite etenduste ja kontsertideni! 22. juulil Täiskuu 2 ;)

Vaata meie kodukalt: www.saka.ee

Sigin- sagin kontserdiootuses...

2009-07-06T17:01:00.018+03:00

Täna on siis see päev, mil saab stardipaugu meie suveürituste maraton :)

Ja just praegu kostavad meie suvelava poolt kaunid helid- Lenna Kuurmaa ja Alen Veziko teevad heliproovi... "Olla nii ei või... kuigi seda räägivad kõik...". Meie õnneks ja ka kõikide kontserdinautijate õnneks on ilm päikeseline... Igal juhul väga põnev :)

Lähengi kohe koos oma tubli fotoaparaadiga lava juurde uudistama, ehk saan kontserdieelset pildilist emotsiooni ka teiega jagada... Aga... kui ma oma fotoaparaadiga lava juurde jõudsin, oli heliproov juba läbi...

Mida ma aga omale üllatuseks seal nägin, oli see, et meie mõisakass Santsu oli talle omase uudishimuga minust juba ette jõudnud- kõndis teine uhkelt nii mööda pinke kui ka luusis laval ringi :)) Nuusutades trummikomplekti ja kitarre, mis olid osavalt püsti seisma pandud...

See, et bänd ja lauljad olid selleks momendiks lavalt läinud, lubas mul asja lähemalt uurida lava peale jäetud pille. Sain ka piiluda noodilehte, mis andis aimu vähemalt ühest loost, mis pidi kindlapeale esititlusele tulema... "Kõik, mida mulle ütlesid tol õhtul, kui muusika mu meeltes kõlab nüüd..."

Lavapealsed pildid kõik üles võetud, läksime veel töömees Ilmariga lindiga lavaauku piirama. Teate, kui naljakas- alati on sellistel puhkudel inimesi, kes justkui poolkogemata satuvad meie kanti jalutama. Ja nii nad jalutavadki seal lava ümbruses, usun, et nii mõnigi teeb mitu tiiru lavaagule peale... Siis osa tulevad kiikuma- meie külakiik ju sealsamas lava kõrval. Saab näha, kas ka täna... :)

Vahepeal pidin veel piletite "kujundamisega" tegelema, sest korraldajal polnud pileteid, mida kohapealt müüa. Piletimüüja kohta ei hakanud ma seepeale küsimagi- võtsin selle austava ameti enda peale :) Tund enne algust sai siis kõvasti prinditud ja lõigatud... Ja mis kõige peamine- kõik sujus! Lausa suurepäraselt! Suur tänu kõikidele osapooltele!

Kaunist kontsertelamust!

Eva on nüüd Ameerika- tüdruk :(

2009-06-26T23:41:00.034+03:00

Et mida see tähendab? Ja- jah... me ise ka ei suuda veel uskuda, et Evat ei ole enam meie maja jaoks olemas. Et võttis oma seitse kõige tarvilikumat asja ja pani ajama...

Libistas end mõni nädal tagasi mu ukse vahelt salamisi sisse... Istus mu laua vastas olevale toolile ja lausus vaikselt: "Tead, Terje... selline lugu- kas lased mind Ameerikasse minema? Lisas veel tasa, et SUUR tung on minna...

Oh-jahh... Ei saa mina kedagi tagasi hoida- ka kõige paremaid nendest, ja kelle hulka kindlasti ka Eva kuulus.... Väga kahju...

Tegin ta jutu peale küll suured silmad, kuid küsisin siis niisama vaikselt vastu: "Millal Sa tahad minna?".
Kiirelt tuli veelgi vaiksem vastus, et nii ruttu, kui saan ta lasta.... No mis sa teed siuksega... :)

Korraldasime siis asjad nii, et kolme nädala pärast peale vestlust sai ta lennuki peale astuda. Ja see päev oli 23. juuni... Jaanipäev, jaanituli ning jaaniöö siis lennukipardal. Kõikide nende jaaniusside ja sõnajalaõitega...

Kallis, Eva!

Otsustasin Sulle oma esimese kirja siia blogisse kirjutada. Tead ju küll, et mulle Su meiliaadress ei meeldi :)) ja kuna ma Su Mikihiiremaa aadressi ei tea, siis teengi ma seda siin. Sest Sina tead ju seda aadressi lugeda! Mingipärast tõmbas pealkirja kirjutades mul alumine huul vussi ja pisar pressis silmanurka- täitsa tobu, noh...

Kell on juba üks öösel. Poeg on väljas, mu kallis mees magab sügavat und ja Miksu (mu almas valge emane kiisu) lakub end ennastunustavalt "pesas", mille mu jalgu katva teki peale on teinud (siinkohal tervitused Su enda kassile Miuksule, kes paraku ka mahajääjate hulgas). Mina aga kriban siin keset ööd emmessennis (loe: MSN-is) ühe käega oma Kanada õega ja teisega Saka blogisse peatükki Sinu "parematele jahimaadele" lendamisest, ehk siis Ameerika kolleegist...

Tead, selline lugu meil siin Sakal, et lisaks sellele, et muruniiduk läks katki ja uued osad tulevad kusagilt (ka) mere tagant- nädal aega, ja rohi kasvab ümber hotelli nii mis mühiseb (kui kõrv vastu maad panna ja ise vait olla, siis lausa kuuleb seda mühinat), ja- jah, lisaks sellele läks ka pesumajas kuivati katki. Meil aga täna maja täis, homme täis, pühapäeval pool maja ja esmaspäeval jälle terve maja.... Nuta või naera :)

Võtsin kiirelt ühendust kohalike pesumajadega, kus kõigil ülekoormus. Üks lubas pesu pesta, aga hinnaga 15.- krooni kilo!!! Jätan siinkohal kommentaarid lisamata... :)

Seepeale võttis Silvi täna pestud pesu enda juurde nööridele kuivama ja mina ostsin pesunööri ja hulgaliselt lõkse, paneme homme pesu laululavale kuivama... Tahan sellest ka kindlasti pilti teha...

Kujutad ette, kliendid saavad endale voodisse pesu, millel on see mõnus "õues kuivanud pesu" lõhn... Nad lähevad sellest ju puhta hulluks :))
Sellisest trianglist jääd nüüd ilma... Millal Sa ometi tagasi tuled? :)

Kallistame siinkohal Sind õige kõvasti ja ootame Su postkaardi!

Terje- kogu meie maja nimel.

PS. Piltidel Eva ülevalt alates Katjaga, väikse Terjega ja all Saka küla jaanitulel Margitiga. Seal sain ta selleks korraks viimast korda pildile. Kõik need tehtud 20. juunil 2009.

Jaanipäevajärgsed tervitused!

2009-06-25T19:01:00.008+03:00

Tere, tere, kõik see pere- kõik SEE pere, kes meie blogi lugejateks on hakanud!!!

Meie pere, kes me kõik Saka Cliffi katuse alla oleme koondunud, tervitame teid kõiki ja täname veel ka omalt poolt, et olete nii vahvad kliendid olnud:)

Selle aasta jaanipäev rõõmustas üle eesti kauni ilma ja kõrgete õhutemperatuuridega. Jaanipäevajärgsetel päevadel sai vast igas eestimaa nurgas kohatud päikesest punetavate õlgade ja ninadega rõõmsaid inimesi, niisamuti ka meie majas...

Järgmiste kohtumisteni!
.

Kringlilugu...

2009-06-16T19:20:00.013+03:00

Hei, hei.... Valaste joast on nüüd küll jube palju vett alla voolanud, kui viimati meie blogisse sissekande tegin :))) Ja ütleme nii- väga vihmane periood on ka olnud ;p

Et kuidas meil on ka läinud? Tänan küsimast: väga- väga kenasti... :))) Töö käib nagu laevaköögis...

Muide, kas te teadsite, et meie toitlustusjuht Silvi on üle 10 aasta töötanud laeva peal. Ei teadnud, või? Ahsoo... Algusaastatel Sakal töötades oligi talle ta kabinett kajut ja päiketerass hoopiski päikesetekk :))) Seega võrdlus: töö käib nagu laevaköögis, on meie maja ja köögi suhtes väga ajakohane...

Et siis kringlilugu.... Terve meie maja ja niisamuti ka mõisahoov oli täna pärastlõunal magusat kringlilõhna täis. Homme on suurem seltskond meie maja väisamas ja seega küpsetas meie ettekandja Piret (jaa, te lugesite õigesti- ettekandja küpsetas... Piret töötas enne kondiitriäris ning üks ilus- uhke tort valmistada või maitsev- mahlane kringel pole tema käes mingi kunst palmikuks põimida).

Seega, kui satute meile kringliküpsetamise ajal, siis ärge imestage, kust see lõhn tuleb- Piret on jälle põlle ette pannud ning toimetab restorani asemel köögis- nina jahune.
.

Sain loa jagada rõõmust uudist :)

2009-06-06T23:08:00.003+03:00

Jah, just....
Meie nooruslik punapea Silvi, kes on meie maja peal tuntud ka kui toitlustusjuht, sai nädalapäevad tagasi teistkordseks vanaemaks... Nii nurrr...
Palju õnne pisikesele tüdrukutirtsule, ta vanematele ja loomulikult ka vanavanematele :)))
.

Tšestuskad ;)

2009-06-04T21:14:00.019+03:00

Vihma valab, kak s vedra- skora budet Narva,

Kallim ütles, nitševo- mind saab näha harva...

Sellisel vihmasel päeval ei tule mingit muud laulu huulile, kui see naljakas vana vene-eesti tšestuška :))

Tänasel vihmasel päeval sai aga käia vihmavarju all tenniseväljakut mõõtmas- head sõbrad Kontserdimajast- direktriss Piia Tamm (tuntud ka kui selle aasta Virumaa "Aasta Tegija") ja müügijuht Keio Soomelt (tuntud kui Laululahingus osalenud koori: "Aita Leida" dirigent) tulid külla, et arutada natuke meie ühiseid suveüritusi.

Aga miks me seda tenniseväljakut mõõtsime? Sellepärast, et suvi tuleb meil tihe nii laululaval kui ka tenniseväljakul ning meie headkoostööpartnerid, sealhulgas ka Kontserdimaja, oli üks esimesi, kes sai ettepaneku oma bänner tahaseinale paigutada... (Teise kutse sai Pariisi Vee AS, kellelt tarnime kõik kehahoolitsussarjad: Matis, Darphin, Fleurs...)

Mida muud veel kokku leppisime? Kange tahtmine on mõlemal poolel jätkata traditsiooni öökino näitamise koha pealt. I korral sai mõisahoones näidatud "Malevat". Sel korral siis koostöös Kinobussiga. II korral, mis oli siis eelmine aasta, näitasime eesti lühifilme koondnimetusega "Seks ja surm".

Nendel kahel korral toimus kinonäitamine ja vaatamine meie vanas veel renoveerimata mõisahoones. Elektri vedasime nö. posti otsast (loe: abihoonest), vana tantsusaal oli otsast otsani täis toodud pinke ja toole, esimene rida peaaegu vastu ekraanilina.... No ikka selleks, et võimalikult palju publikut ära mahutada. Koridorides põlesid maas õueküünlad ja samuti juhatasid need teed mõisast peale kino välja... Väga lahe oli... Mmmm....

III kord, seega siis sellel aastal, plaanime... Issver- sussver, ma ei teagi, kas rääkida??? Plaanime korraldada sellise Valgreteemalise õhtu Oru Pargi Promenaadi eelsel õhtul.

Üks, mis täiesti kindel- 21. augusti sumedal suveõhtul esineb meie suvelaval Mihkel Mattisen oma kauni kavaga- "Muinaslugu muusikas", esitades muidugi Valgre laule. Ja kontserdile järgneks (juhul, kui saame selle filmi DVD-l kätte- kõigil nüüd ja kohe sõrmed risti!) sealsamas laval- augustikuise sametise tähistaeva all ritsikad ritsitamas- "Vanad armastuskirjad".

Kuidas tundub? Asjal on ju jumet? Jah? Mis? :)))

Kuid see polnud ainus teema, mida sai arutatud. Samuti otsustasid Jõhvi Kontserdimaja töötajad hakata käima KULTUURITENNISE Saka 2009 Cup- ks treenimas. Ja lisaks ulatab Kontserdimaja abikäe ka igalt poolt eestist kokkusõitnud kultuuriinimestele üks kena meelelahutuslik kava kokku panna :) Ideid on palju ja põnevaid... Aga nendest asjadest ei saa veel rääkida...

Ja meie Santses (mõisakass, noh...) veetis tänase koerailma terves pikkuses diivani peal. Vahepeal kasutas juhust ja hõivas Kristiina koha, kui viimane hetkeks oma kohalt lahkus... Vihmapüha!

Muide, tagasi tulles nende tšestuskade juurde, siis... kuna see, mis sai tänase peatüki alguses kirja panna, on ka ainus, mida tean, siis otsisin kiiresti MSN-ist üles meie peaadministraatori Kristiina, kes oleks võinud minuarust ka mõnd teada... Kuid suureks üllatuseks ta ei teadnudki.. Aga mis ta oskas- ta oskas youtubest üles otsida terve nimekirja šestuškasid :)

Neile, kes ei oska arvata, mis neid ees ootab, selgituseks, et tšestuška on venekeelne vaimukas kupleelaul. Igaljuhul mul oli pool õhtut sisustatud :)))

Jana aitas mind veel ühega välja:

Moldavjanskie rebjata zahoteli moloka,
eh, polezli pod karovu, okazalos, pod bõka :)))))
.

Kübaratrikk :)

2009-06-02T19:52:00.034+03:00

Terve eelmine nädal oli selline mõnus ja pidev sujumine- iga päev oli hästi palju kliente ja üldse palju tegemist :) Ja see ongi hea! Ah, et mis siis uudist? Uudist on niipalju, et mai sai läbi ning juuni on alanud- kuigi see vist polegi eriti nagu uudise moodi uudis... :)))

Uudiseks saab lugeda aga seda, et maikuu lõppemisega sai otsa ka kampaania "Paketiraha tagasi!" No idee järgi pole ka selles iseenesest mingi tuudist..., aga ma olen võlgu seletuse, et miks just selline kampaania ja millistel põhimõtetel loosimisi läbi viidi. Selgitavaks täpsustuseks niipalju, et maikuu jooksul kindlate sooduspakkumises olnud pakettide vahel loosisime iga nädal välja ühe paketiostja, kes sai paketiväärtuses raha tagasi…..

Et soovite siis kõik teada, et millisest kübarast või anumast me loosisoosikuid välja tõmbasime? Siinkohal tulebki tõde tunnistada, et sellist traditsioonilist loosi, kus mõni ministeeriumiesindaja võiks loosiõigsust kontrollida, ei olnudki :) Paraku, paraku…

Nö. „loosivõitja” selgus hoopiski vesteldes meie restorani- ja spaa teenindajatega ning vastuvõtu administraatoritega. Idee oli selles, et soovisime premeerida toredaid kliente. Neid, kes ka omavahel hästi kokkuhoidvad ja armsad ning lihtsalt meeldivad olid… Uskuge mind- seda valikut oli VÄGA raske teha, sest enamjaolt just sellised kliendid meie maja külastavadki. Ei usu või? Päriselt- päriselt...

Tagantjärgi andsin inimestele ka teada, mis alustel neist loosivõitja sai- ja nad kõik olid üliväga meeldivalt üllatunud, sest antud juhul tehti ju kompliment neile endile…

Riputan siinkohal üles pildi, mida soovis meiega jagada üks loosivõitjatest- Ants Kippasto. Pildistatud on see kitseke meie rannas.

Ja- jaa… lubasin ju kirjutada, kust selline mõte üldse tuli… Eks me kõik oleme kliendid. Nii oma kodupoodides- Selverites, Prismades ja Rimides kui ka muudes teenindusasutustes, kuhu me ikka ja jälle oma ringiga tagasi jõuame. Samuti ka hotellides, restoranides ja spaades…

Nii oleme kujundanud oma suhtumised ühe või teise koha kohta. Need suhtumised tekivad ajapikku, erinevaid emotsioone ja kogemusi kogudes ja ühel päeval sulavad need hetked kokku pildiks, mis annab hinnangu antud kohale. Olgu selleks siis kauplus, turg, juuksur, mööblisalong või kasvõi autoteenindus...

Niimoodi hindavad kliendid ka meie majutusasutust. Kuid, kuid… kas olete mõelnud sellele, et kõik need kaupluse- ja turumüüjad, juuksurid ja autoteeninduse ning mööblisalongi töötajad hindavad ka meid klientidena… Üllatus, üllatus… Aga nii see on!

Tegelikult te teadsite ju seda. Pakun, et suurem osa teist on ametis samuti klienditeenindajana. Ja kerige end momentides veidi tagasi- paneme ju meie, klienditeenindajad, hinnanguid ka oma klientidele, gruppidele ning ettevõtetele- parasjagu neile, kes meie teenuseid kasutavad.

Kui nüüd meie maja kohta rääkida, siis meil on see õnn, et pea kõik meie kliendid on väga vahvad ja toredad. Surutise tingimustes on aga paraku rõõmul, optimismil ning kahjuks ka omavahelisel läbisaamisel komme hääbuda…

Seega oli mõte oma „loosimisi” tehes anda inimestele edasi komplimendid nende endi aadressil ja kutsuda üles edaspidigi olema tolerantne, avatud, sõbralik ja heatahtlik.

Olgu veelkord öeldud, et meil oli mõnelgi nädalal nii raske oma valikut teha, sest nö. „nominente” oli mitmeid. Ärgu palun, palun, palun keegi solvugu selle peale, et ei osutunud loosituks! Igaks juhuks palun selle eest ka vabandust….

Pildil loosisoosikule head sõnumit toomas.

Viimase maikuu nädala loosivõitja selgub aga homme! Pöidlad pihku!

Ja häid kliente aga kõigile!

PS. Ja ärge unustage, mis hinnanguid võite ise „üles korjata” oma igapäevastel ostlemistel ja tarbimistel! Igal juhul on minust saanud sellele kõigele mõeldes väga ontlik ja objektiivne klient :)

Täna ei taha ma Kiisust, ei Kutsust....

2009-05-26T23:05:00.013+03:00

Jah, täna tahaksin ma rääkida surutisest. Mulle ei meeldi sõna masu. Surutis ikka. Mis see masu selline on ja mida ta teeb? Surutis surub, see on siililegi selge. Surub paremalt ja vasakult. Alt ja pealt. Surub kohe kõvasti peale. Nii arvangi, et Eestis ei ole praegu inimest, keda surumine ei puudutaks. Kui otseselt ei puuduta, siis kaudselt niikuinii.

Seega, sellega on kokku puutunud kõik inimesed: kõik tööandjad ja kõik töötajad, kes aga oma koduses keskonnas on omakorda mehed ja naised, emad ja isad, õed ja vennad. Mingisugusel skaalal ka naabrid ja üleaedsed, vanemad ja nooremad, targemad ja rumalamad. Kergeusklikud ja vähemkergeusklikud. Jne... lõputult.

Inimene identifitseerib end eelkõige läbi töö. Läbi ameti, mida ta peab. Kõik need eelmises lõigus ülesloetletud tegelased on ka kusagil ettevõtetes ametis. Ja ka seal surub. Surub kokku töövahendeid, surub kokku töötasu, seeläbi võimalusi ning elustandardit. Mis aga kõige kurvem- surub ka suhteid. Kooselusuhteid, sõbrasuhteid, töösuhteid ja usaldust. Nagu näete- igalt poolt surub. Otse ja ümber nurga.

Kitsas on käes. Kitsas on käes rahaga, aga ka lojaalsuse, sõpruse, koostöö ja lahenduste otsimisega. Töö- ja teotahtega. Tuleb õppida kitsastes oludes säilitama ja kokkuhoidma rahalisi ja materjaalseid vahendeid, leidma motivatsiooni lojaalsuseks, koostööks ja sõpruseks. Suurema hoolega tuleks otsida ja leida lahendusi kitsaskohtadele.

Kõige leidlikumad, paindlikumad ja kohanemisvõimelisemad tulevad surumisperioodist võitjatena välja. Ja seda enam on mul heameel näha kõiki neid inimesi meie majas, kes naerulsui ja teotahtelistena omi asju ajavad, olgu nad siis antud hetkel kliendi või teenindaja rollis. Eks see, kes oma puhkepäevade jooksul on meie majas kliendina, temast saab töönädala alates oma töökohal teenindaja. Ja meie maja teenindajast saab samamoodi klient, kui ta oma tööpäeva meie juures lõpetab...

Meie Estraveli Kuldkaardi piknikupakett osutus väga populaarseks ning tõi kokku rekordiliselt suure arvu kliente. Meil oli tõsine kartus, et kuidas meie puhkepäevad sujuvad- kas piknikukorve ikka jätkub, kas ilm ikka laseb õues einestada ja tennist mängida/ vibu lasta. Proovisime situatsioone ette näha, otsides neile juba lahendusi. Proovisime ebakõlasid ette ära hoida.

Ja mul oli tõeliselt hea meel nii ühe kui teise administraatori käest kuulda, et hoolimata sellest, et maja oli piknikulisi täis, ja laupäeval oli õues üks tõeline keskmine eesti kehv suusailm, olid kõik kliendid väga toredaid ja mõistvad. Et kohe mitte ühtegi rahulolematut klienti ei olnud. Ja administraator Kristi, kes laupäeva päeval ees liiklust reguleeris, oli esmaspäeval mulle seda kõike rääkides ise nii õnnelik selle kõige juures.

Meie inimesed. Meie eelmise nädalavahetuse inimesed, olgu siis ühel või teisel pool letti, kuuluvad kindalt nende hulka, kes võitjatena kõikidest situatsioonidest välja tulevad. Rõõmsad, paindlikud, leplikud (ilma suhtes) ja heatahtlikud.
Soovin kõigile häid inimesi!
.

Kaamerad ja mikrofonid...

2009-05-24T23:02:00.018+03:00

Eile, laupäeval, oli kole ilm... Vihma muudkui sadas, temperatuur oli 10 kraadi juures ja kjõigele lisaks puhus vilu tuul ka veel... Kartsin jubedasti, et see kole ilm laieneb ka tänasele päevale. Mis ma seda kartisn, küsite teie... :)

Aga selle pärast, et täna pidime filmima saate "Puhka Eestis" Ida- Virumaa saate. Etteruttavalt olgu öeldud, et saade on TV3-s reedel, 5. juunil ja kordab vist pühapäeval 07. juunil.
.

Varahommikul tegin momendiks silma lahti tahtes näha, mis tsüklonid meil akna taga valitsevad- väga rõõmustav oli see, et igaljuhul kella 6 ajal päike paistis :) See üürike ja samas väga rahustav info läbi poolavatud silmalau lasi mul naeratusega oma sügavat pühapäevahommikust und jätkata... Mõlema käe sõrmed õnnetoovalt ristis...

Ka kell 10 oli ilm ilus. Kell 11 viskas pilvest paar piiska. Ja kell 12 oli jälle päike väljas :)))
Kell 16:00 paistis ikka veel päike ja mootorimürina saatel sõitis Sepo Seeman oma automaatkäigukastiga Honda mootorrattaga meile hoovi. Tema järel oli kohal ka kogu võttegrupp.

Esimese hooga suundusime kaamerate ja mikrofonidega tenniseväljaku poole. Külla oli ka tulnud hobitennisist Roman Baskin, kes oli Sepole ühe seti lubanud. Toimus paarismäng, kus vastasteks olid kohaliku tenniseklubi liikmed. Tenniseklubi omad olid veidikene kõvemad, aga õige tsipa... ja meie omadel tuli alla vanduda. Lõppkokkuvõttes võitis jällegi sõprus :)))

Kuna meie tenniseväljak on väge moderne ja vastab kõikidele standarditele, siis patt oleks seda infot teistega jagamata jätta. Seega leppisid härrased Baskin, Seeman ja Kaasik kokku, et 05. septembril toimub meie hoovi peal Kultuuritennis Saka Cup 2009. Kaamera ees sai ka see välja öeldud ning käedki löödud :)

Igaljuhul väga põnev. Kõik on põnev. Meie suvi tuleb põnev ja põnevust jätkub veel sügisessegi...
.

Oh- hooo, postiljon tõi meile Pipilt kirja.

2009-05-19T22:00:00.013+03:00

TERE, TERE VANAKERE, KÕIK SEE KALLIS MÕISAPERE!

Minu pühapäevane päev algas küll veidi uniselt, kuid siiski väga toimekalt. Haarasin seekord hr. Nilssoni asemel pehme põdrapoisi hr. Willsoni kaenlasse, viskasin koti õlale ning võiski alata minu pikk reis Sakale- seal ootas mind ju kaks sünnipäevalast :) Hopladi-hopsassaa!
Juba kaheteist ajal olin kohal, lilled kõvasti mu higises peos- sünnipäevalapsi kallistamas ja õnnitlemas. Laste näod ei olnudki nii ehmunud nagu eelmisel korral, selle üle oli mul ainult hea meel.

Oli väga ilus ilm- saime õues mängida ja spunki otsida. Päikesepoiss soojendas terve päev meie põski... Tegime alustuseks ühe väikese virgutusvõimlemise, sest tean, et paljudel lastel on keskpäeval veel uni kontide vahel. Seejärel saime jätkata tutvumismängudega.
Lapsed oli kõik väga aktiivsed ja särasilmsed. Kõikidest mängudest võeti õhinal osa. Vahepeal, kui suurem osa lapsi hingeldama kippus, siis tuli väike paus sisse teha. Ega tänapäeva lapsed ei osale ju enam ei hobuse tõstmises ega ka muudes kehalisekasvatuse mängudes- teate ju küll- jooksu pealt sülitamises ja muudes sellistes toredates harjutustes.

Saka kokad oli ju teinud lastele igasuguseid nämmasid asju lauale. Muidugi mitte selliseid, mida ma ise olin harjunud Kurrunurruvuti saarel sööma ja nüüdki nii mõnelgi õhtul oma Segasummasuvila vildaka pliidi peal meisterdan- seda kõike muidugi vanade armsate aegade mälestuseks..., kuid siiski väga nämmasid- selliseid, mida nüüdisaja lapsed kindla peale ära ei pelga.

Söödud ja joodud, suundusime Meretorni poole. Kõik tahtsid väga üles minna. Alustasime siis seda pikka treppirida, mille poole pealt juba paar tükki loobusid. Ohh sa jeerum küll! Kui selle kirja lõpetan, siis alustan uut kirja kohalikele koolitädidele, et nad selle hobusekandmise ikka tagasi kehka tundi võtaksid.

Suurem osa lapstest jõudis ikka üles! Seal kõrgel oli ilus vaade. Pipile meeldib ju meri, eriti meeldis mulle isaga koos merel seilata. Nuusutasin seal kõrgel tuult ja väike pisar veeres mu silma- need vanad ajad olid ikka nii vahvad küll. Poetasin pisara vargsi oma põlletaskusse- ega ma ju ei taha, et lapsed seda näevad, kuidas ma värskest tuulebriisist vesistama kukun. Pärast nutab minuga kogu see kapm- mis ma siis emadele ja isadele peaksin ütlema, ah?

Kuna nägin, et lastes on vaja ikka kasvatada seda, va võitlusvaimu, siis orgunnisime jalkamängu. Värav oli meil kohe kahe puu vahel- ja pall oli ümmargusem, kui ma arvasin. Jeerum küll- kas teate, kes võitis? Sõp- rus!!! Ja mis teie siis mõtlesite?

Lõpuks oligi käes tordi söömise aeg, mille juurest ei puudunud traditsiooniline sünnipäeva laulu laulmine. Kuna sünnipäeva lapsi oli kaks, siis sai isegi Pipi keelt väänata laulmisega. Keelt ei tohi aga palju väänata. Ja liiga vähe ka ei tohi väänata.

Kas ikka mäletate kõik seda lugu- kui ma omalajal järjekordsele merereisile läksin ja oma Segasummasuvila väravas Tommi ja Annikaga hüvasti jätsin, olid nad nii kurvad, et kurvem ei saa ükski laps maamuna peal olla. Palusin siis, et nad ütleksid, et hüvasti, Pipi, head teed... Aga nende suust ei kostnud mitte kui midagi... Sarnane lugu oli minguga juba varem ka juhtunud, aga siis olid kurbadeks mahajääjateks ühed pilusilmalised lapsed. Kui nad lõpuks avasid oma suu, siis kostus sealt ainult- ui pui ujemui... oh, seda lugu küll....

Nii, et ma väänasin oma keelt ikka tublisti ja lasin seda ka kõikidel lastel teha: Õnne soovime Teile, õnne soovime Teile...
Lõpuks tuli veel viimane fotoseanss. Enne seda tegi Pipi kõikidele tedretäpid põskedele ja läks klõpsutamiseks. Naeratus näol saigi see sünnipäev läbi...

Saka mõisa külalisteraamatust veeris Pipi enne lahkumist veel kokku, et sooviti talle ilusaid sünnipäevi edaspidiseks! Pipi tahab ki ju ainult ilusaid sünnipäevi ja ootab ikka kõiki lapsi oma sünnipäeva just Sakale pidama! Sünnipäev on kõige parem päev aastas, Pipi tahab selle päeva Sinu jaoks lõbusaks teha :)

Ahjaa, peaaegu oleksin unustanud- Hr. Nilsson sai mu fotoaparaadi kätte ja ma ei saa praegu teile selle pühapäeva pilte siia üles panna. Aga ärge jumala pärast muretsege- ta tuleb tavaliselt ööseks alatikoju. Ehk siis lähipäevil on mul võimalus siia ka pildid riputada... Need, mis praegu on, on ühed vanemad, aga nende peal olen ma eriti ilus. Kõik tedretäpid ilusti reas... Ahjaa, see tuletaski mulle meelde, et pean minema apteeki ja ühte tähtsat ravumit ostma. No millist, millist? Eks ikka seda, mis rohkem tedretäppe nina peale toob!!!

Kõikide laste suur sõber,

Pipilota Pikksukk
.

Hulga tööd sai talgu korras tehtud :)

2009-05-16T17:16:00.019+03:00

Nüüd ma siin diivani peal istun- läbiväsinud ja nägu õhetab peas- kõik see tuul tuleb must välja :) Muidugi olen ma popu, ma ei varjagi seda.. he- heee... Aga tagantjärgi on väga hea tunne... Mõnus rammestus...

Hommikul, veel enne tulekut, hetsin viimase pilgu http://www.umarlaud.eu/ -sse, et vaadata, kui palju talgulisi meil kokku oodata on- 17 0li kirjas. Õnneks päike paistis ja tuul oli mõõdukas- seega supertingimused talgupäevaks.

Kell kümme juba töö käis- mõisapark oli mootorsae häälekust täis, ja suur lõkkease põles heleda leegiga. Haarasin pilguga kaheksat täiskasvanut ja kolme last. Meiega kokku seega kümme suurt ja neli väikest :) Paras kamp saagimaks, oksi lõkkesse vedamaks, võsa raiumaks ja lehti riisumaks. Ei liiga suur, ei liiga väike :)

Kuna ka meie pere väikseim laps oli kaasas, siis võtsin enda peale lastemänguväljaku riisumise. Peagi olid ka teised lapsed meie juures liivakastis kiikumas ja liumäest liugu alla laskmas.
Igaljuhul kindel on see, et ka laste jaoks osutusid talgud
sisukaks :)

Keskpäevaks olid juba palju tööd tehtud, oligi paras aeg tagasihoidlikuks puljongiks ja pirukaks. Söögipoolis toodi otse tööpaigale ja igaüks leidis endale koha kas saetud palkide peal või kuiva mätta otsas. Muide, pirukas oli viiner :) Ja väga maitsev viiner...

Mis jutte siis söögipausu ajal ka aeti? Uskuge, või mitte- aeti mõisajutte. Tõnis Kaasik rääkis lugusid, mis ulatusid mõisaaega ja mis puudutasid siis kas mõisa viimaseid omanikke või mõisas teeninud inimesi ja nende järglasi.

Üks talgulistest- Margus Kivisto teadis rääkida, et mõisa keldrist läks käik ida suunas. Kuna ta ise oli elanud tookord Saka külas, aga Saka mõis oli ümbruskaudsete poiste ja tüdrukute jaoks tõeline põnev mängupaik, oli ise mööda seda käiku omal ajal roomanud. Roomanud? Jah, te lugesite õigesti- just roomanud, sest käik oli väga madal. Seega, käik oli algul madal, mingi aja pärast oli tulnud selline neljakandiline kamber, kuhu sai kuni kuus inimest koguneda ja kus sai juba poolküürakile tõusta, kuid sealt edasi läks uuesti madal roomamise käik, kuni tuli mõisapargis maa peale.

Tähtsad mõisajutud räägitud, läks töö uuesti käima. Lisaks igasugu võsale, mida oli vaja raiuda ootasid oma järge ka mõned suured puud, mis oma eluea olid ära elanud ja mis suurte talvetormide ja tuultega olid uperkuuti kukkunud, nüüd tuli need tükkideks saagida ja pakud ära vedada. Seda kartust ei olnud, et töö otsa saaks.

Lõpuks oli kell juba kolm ja meie tõhus tööpäev läbi. See talgutööga on selline tänuväärne asi, et kui kõik tehtud ja saab heidetud üleõlapilk tagasi tööplatsile, siis on tulemus kohe silmaga näha. Terve suur plats, mis enne oli pea et läbimatu, oli korda saanud. Minu tööst lastemänguväljaku juures jäi maha kaheksa suurt lehti punnis prügikotti. No tõepoolest hea tunne oli :)

Päikeseterassil ootas töömehi ühepajatoit-omamoodi mõisasöök, just nii nagu muiste :) Isu oli kõigil kõva. Eks parimad isutekitajad olegi kontimööda töö ja väske õhk. Seda mõlemat jagus täna kõigile küllaga...

Suur tänu ka Hannes Kaukesele, kes pani terve oma pere kolme lapsega autosse ja tuli ka talgutama. Nagu üks nende tütardest ütles, et ema pani meid kirja ja niimoodi me tulimegi :)

Sanstu aga ei arvanud kogu loost eriti midagi.... Kurrrr- nurr......
.

Vahepalaks mõned mälestusekillud.

2009-05-13T21:14:00.015+03:00

Alates teisest maja lahtioleku aastast hakkasime harrastama kogu kollektiiviga nö. väljaskäimist ja väljasööbimist. Eks ta oli ka nagu õppereis, kus vaatasime, kuidas teised olid sarnaseid asju lahendanud. Eriti vahva oli see, et haarasime kogu kollektiivi kaasa. Kõik noored ja... veidikene vanemad :)

Esimesel pildil bussisõit. Pildil olevate inimeste pooside järgi võib oletada, et sõit on juba suunaga koju- kõik väsinud, aga õnnelikud. Pildid paremalt Kristel, Helen, Kätri ja Berit- kahjuks keegi neist ei tööta enam meie majas, aga meenutame neid ikka hea sõnaga. Berit käib aga vahepeal laste sünnipäevadel Pipit tegemas...

Tähtis oli ka omavaheline koos olemine. Saunatamine ja napsitamine- kuidas muidu saaks teada, mis inimestega sa koos töötad :p Küsite, et kuidas sellised kogu kollektiiviga reisimised üldse võimalikud on? Tegelikult on see väga lihtne...

¤ tuleb leida sobivad majutusasutused, kuhu oleks soov minna.
¤ asuda läbirääkimistesse partertehingu osas: meie tuleme teile ja teie meile.
¤ tuleb leida madalhooaja üks tühi pühapäevane päev. Ja mõni endine töötaja telefonivalvesse jätta.
¤ kõik see mees bussi ja minekut!

Meie esimene reis oli 14. augustil 2005 Otepääle Karupesasse. Imestan praegu tagantjärgi, et kuidas meil õnnestus seal suvisel ajal käia??? Ju siis oli üks tühi pühapäev ripakil, mille kiiresti ära kasutasime.

Iga väjasõitu ilmestasid ka piirkonna vaatamisväärsuste külastamised. Küll sai Nõiariigis seksuaalsust mõõdetud (pildile on jäänud Silvi meeleolukad mõõtmised) ja maoleotist joodud kui ka peintballi mängitud jne....

Meie teine uhke reis oli 20. novembril 2005.-nd Pädaste mõisa. Traditsiooniks selliste reiside puhul on saanud uhke õhtusöömaaeg pika laua taga, kus saab kõnesid peetud ja mugandatud variandina ka iga kord Issameiepalvet leotud... :))) Ja peale nö. kohustuslikku osa olid kehahoolitsused, saun, söök ja jook... Ja seda suisa hommikumantlites (allpool pildil tookordne toateenija Mare ja meie praegune hommikusöögikokk Krista). Reisil külastasime ka GO Spad- kokkulepitult tehti meile seal sisukas ekskursioon...

2007 käisime Sagadi mõisas. Seal oli meil ka võimalus kaasa mängida Kurblikku kihluspidu, mida pakutakse klientidele nende hotellimaja kõrval asuvas mõisahoones (tervitused siinkohal Iirisele) Esimest päeva kasutasime võimalikult tõhusalt ära- organiseerisin koolituse klienditeeninduse teemal. Ja õhtul oli meie päralt saunamajake, kus hiliste (varajaste) tundini sai möllu tehtud...

03. veebruaril 2008 aastal viis tee meid taas lõuna- eestisse Taagepera lossi. Teel sinna põikasime läbi Tartu mänguasjade muuseumist ja tagasiteel muidugi ka Mc Donaldsist :)))

Loss ise oli uhke ja suur... ning natuke õudne ka... Mina igaljuhul ei julgenud lapmi ära kustutada. Aga enne seda lambikustutamist sai jällegi sauna ja sööki ja jooki ja palju nalja... Igaljuhul meenutamist on needkillud küll väärt :)

Selle aastane reis on veel tegemata. Kuhugi sõidame ikka! Raudpolt!

Lambad ja........ Tarzan :))

2009-05-12T20:24:00.028+03:00

Kui ma enamjaolt olen oma eelnevaid kirjutisi alustanud kaunitest vaadetest, mis avanevad mulle autoaknast töölesõidul, siis täna alustan ühest kojumineku kaunist vaatest, mille kiiresti ka fotoaparaati püüdsin.

Meie naabrimees, kel on olnud omal ajal õnnelik juhus mõisa ajaloolistesse abihoonetesse oma kodu rajada, on oma lambad juba suvitama lasnud. Sellel aastal on ka ümber ta karjamaa elekrtikarjus tekkinud, et uudishimulikke ja suhteliselt flegmaatilisi lambaid hoida eemal meie mõisapargist ja autoteest. Esimesest siis seetõttu, et meie õu hakkab juba vaikselt iluaia mõõtmeid võtma. Aga lambukestele maitsevad need uued ja värskelt istutatud puud ja põõsad väga- väga... Autoteest peab ka oma pudulojuseid eemal hoidma, sest liiklus mõisahotelli tooval külateel on päris tihedaks läinud...
.
Meie kliendid on aga lammaste üle, kes iga aasta hotelli ümbruses rohtu (ja kõike muud) näksivad, väga õnnelikud. Eks ole see üks idülliline pilt? Igaljuhul väärt pildi peale püüdmist.

Sarnase pildi, nagu see esimene- lambad vana veski ja tuhamägede taustal, kinkis hotellile kolm (või oli see nüüdseks juba neli?) aastat tagasi Priit Orav, kes sellel ajal pakkus meil massaaziteenust. Sarnaselt minuga armastas ta fotoaparaati kaasas kanda ja ei pidanud paljuks autol või mootorrattal hoog maha võtta, et nii mõnigi ilus või huvitav hetk purki püüda :) Kõnealune pilt on hotelli vastuvõtus ka seina peal. Tulge vaadake järgi! ;)
.
Muide, ma võin saladuskatte all öelda, et Priidule tekkis tema enda isiklik klientuur, kellele ei meenunud tema juurde kordusmassaazi broneerides küll tema nimi, aga nad kirjeldasid ta välimust- no see Tarzani moodi mees... :)))
.
Vot siis, kuhu ma oma tänase jutuga välja jõudsin. See polnud mul üldse niimoodi planeeritud... he- hee...
.